Tundesõnadest Eesti moodi

0

Helerin Väronen

Kaereperes alustas viiendat hooaega külaülikool ja esimese loengu pidas Eesti Keele Instituudi vanemteadur Ene Vainik, kellelt eelmisel aastal ilmus raamat „Eesti tunded. Sõnaportreed“.

Loengu teema oligi tunnetest, kandes pealkirja „Tunda tundeid Eesti moodi“. Külaülikooli partner on ERR Raadio Ülikool, nii et loeng salvestati ja on hiljem järelkuulatav.
Vainiku uurimisteema on olnud 15 aastat tundesõnavara, ta on otsinud vastuseid küsimustele, milline on keele roll emotsioonide ja tunnetega toimetulekuks ja mida räägib keel eestlaseks olemisest.
Algatuseks tegi Vainik hüppe kaugesse minevikku. Meie kirjakeel saab varsti 800-aastaseks ja esimesi eestikeelseid fraase võib kohata Henriku Liivimaa kroonikas. Seal on ka lause, mis viitab sellele, kuidas eestlased väljendasid kahjurõõmu.
Ammusest ajast on säilinud veel isikunimed, mis viitavad tunnetele. Näiteks sõnatüvi ‘lemb’ tänapäeval nii otseselt tundetähenduses kasutuses pole, kuid see elab edasi niisugustes sõnades nagu lemmik või teatrilemb. Tundeid märgati ka vanasti ja neid peeti piisavalt tähtsaks, et inimesi nende järgi nimetada.

Uudise edasilugemiseks tuleb teil osta tasulise sisu pääse.
Osta pääse!