Maakonnas võiks olla oma mõttekoda

1
tõnis tõnisson
Tõnis Tõnisson.

Tõnis Tõnisson

Lõppev aasta jääb Eesti ajalooraamatutes kandma haldusreformi aasta nime. Nagu näiteks 1938. aasta, mida seni oleme meenutanud, kui jutuks tuleb Eesti riigi halduskorraldus. Tulevikus hakatakse ilmselt teemat üles võttes sagedamini viitama just 2017. aastale.

Muidugi oleks mõistlik, kui jagaksime üldistavaid hinnanguid teatud ajadistantsilt, mõne aasta pärast, kui täna külvatu juba ka vilja kannab või siis on selgelt näha, et külv ikaldus ja põld on umbrohtu kasvanud. Samas ei tähenda see, et me peaksime kõigi küsimustega vaikides istuma ja ootama õiget hetke, mil aeg sündmuse meie jaoks parajasse kaugusse viinud. Sest juba praegu on asju, mis uue halduskorralduse juures muret teevad.
Murekohti analüüsides saaksime ehk õigel ajal võtta tarvitusele abinõusid, mis probleeme eos lahendada aitaksid. On ju mõistetav, et nii suurte muudatuste juures nagu haldusreform, võib kaasneda kõrvalnähtusi, mida plaanide koostamise käigus ette ei osatud näha. Kui neid nüüd ausalt tunnistada ja kohe ka vigu parandama asuda, siis ei pruugi kahju tegelikult üldse sündida. Küll on see aga paratamatu, kui eksimused vinduma jätta.
Paraku on küsimus selles, kes on see, kelle arvamust me kõik võrdselt autoriteetseks saaksime pidada. Üks lugupeetud poliitik helistas eile toimetusse ja kurtis, et maakonnas ei olegi enam ühtegi niisugust institutsiooni, mis võiks enda peale võtta usaldusväärse analüüsi. Möönsin, et nii see vist tõesti on. Veel päris hiljuti võis sellise analüüsiga maakonna elanike ette astuda näiteks maavalitsus või omavalitsuste liidu täiskogu. Nüüd…
Rahandusministeeriumi regionaalse halduse osakonna kolmest inimesest koosnev Rapla haldustalitus seda päris kindlasti olla ei saa. Olgu need inimesed seal kui väärikad tahes, aga kapatsiteeti ei ole ikkagi piisavalt. Pealegi, kui nüüd tõesti peaks selguma, et selle kaheliikmelise meeskonna juhi koht on muudetud poliitiliseks (mis mõttega!), siis ei oleks see analüüs ka usaldusväärne. Kuid see on ilmselt omaette teema, mille juurde tuleb tagasi pöörduda siis, kui kuuldused tõeks osutuvad.
ROL ehk siis Raplamaa Omavalitsuste Liit võiks põhimõtteliselt koos oma bürooga olla kindlasti see koht, kust selliseid kokkuvõtvaid analüüse ja suunda näitavaid teese oodata võiks. Aga enne peaks ta oma büroo mehitama, tööle saama ja ka ise endas selgust leidma. Sinna läheb aega. Pool aastat kindlasti, kui mitte isegi rohkem. Kuid mõned küsimused vajavad juba praegu põhimõttelisi seisukohavõtte.
Arutasime helistajaga, kas ajalehe toimetus ei võiks olla selleks tasandiks, kus probleeme arutada. Võiks, ütles staažikas poliitik. Ajaleht ja tema arvamusküljed ning vestlusringid võiksid tõesti sobida probleemide tõstatamiseks, kuid see ei ole institutsioon, mis saaks enda peale võtta millegi lahendamise. Ka õige.
Niisiis. Võib-olla võiks ROL, kes on MTÜ-na esialgu veel igasugustest väljast peale surutud reglementidest vaba, asutada oma büroo juurde arukatest ja lugupeetud inimestest kokku pandud mõttekoja, kellele antakse pureda küsimusi, mis vajaksid põhjalikumat ja erapooletut vaagimist, ja mõttekojas analüüsitu võiks jõuda siis juba kas valdade volikogude või ROL-i täiskogu lauale otsustamiseks või tagasilükkamiseks. Nii ei tehta kusagil! Mis siis, keegi võiks ju esimene olla. Äkki aitaks selline erapooletu kogu mõnegi probleemi lahendada.

uuemad vanemad enim hinnatud
Tiit Tammsaar
Külaline
Tiit Tammsaar

Ei olegi halb mõte. Samas on põhiküsimus selles kas ja kuidas uued valitsejad mõttekojas välja pakutut kuulda võtaks. Kas nad seda üldse peaks tegema? 4