Maksudega trikitamisest

0
raha

Eugen Veges.

Eesti maksulaekumine kasvab jõudsalt, maksudega trikitamine jätkub. Maksulaekumiste ja majanduskasvu perioodilised võrdlused näitavad, et maksulaekumine suureneb (protsendiliselt) kohati kaks korda majanduskasvust kiiremini.

Vaatamata jõudsale maksutulu kasvule otsitakse võimalusi, kuidas inimestelt veelgi enam raha kätte saada. Maksumäärade tõstmise ja uute kehtestamise põhjendused on naeruväärsed. Tervise eest hoolimist (alkoholiaktsiis, suhkrumaks jmt) ei tasu maksude tõstmisel põhjenduseks tuua. Maksude tõstmise eesmärk on koguda suuremaid makse.

Maksutululaekumise ja SKT kasv võrreldes eelmiste perioodidega
Periood        2013     2014     2015     2016    2017
Maksutulu     11,7%      8,2%     7,3%       5,7%      5,6%
SKT                 5,56%   4,41%    2,94%    3,69%    4,4%**
Allikas: Statistikaamet, rahandusministeerium
9 kuud **OECD prognoos

Kui maksulaekumine suureneb (üldisest) tulubaasist kiiremini, peab maksukoormus kasvama. Oponeerijad väidavad, et maksukoormuse indikaatori järgi on eestlaste maksukoormus mõõdukas. Tegemist on pooltõega. Indikaator on üks näitajatest. Üksikule tuginemine moonutab pilti. Mainitu ei kajasta varjatud maksusid.
Tulumaksumäära langetamise varjus töötuskindlustusmaksu (fiskaalpoliitiline atribuut) kehtestamine kasvatas eestlaste maksukoormust. Statistika seda ei kajasta. Töötuskindlustusmaks ei paigutu raamatupidamislikult maksureale. Ka osaline haigusrahade maksmise erasektorile (sh haigetele) kohustuseks panemine kasvatas maksukoormust. Riigilõivude kulupõhisest kõrgem tase on maks, mida maksukoormuse indikaator ei sisalda.
Maksutulu kasvatamine ei tohi olla eesmärk. Ekstensiivse (kvantiteedi suurendamine) lähenemise asemel tuleks panustada efektiivsusele (maksuraha otstarbekamale kasutamisele). Maksumäärade tõstmisele põhjenduste leidmise asemel tuleks mõelda, kuidas inimeste maksukoormust langetada.
Alkoholiaktsiisi tõstmise ja inimeste tervise eest hoolitsemise vahel puudub võrdusmärk. Tegemist on sooviga kasvatada rahavoogusid. Seda tuleb tunnistada. Selgus võimaldab mõistmist, soosib debateerimist.
Kõik liiast on kahjulik. Olgu tegemist alkohoolsete jookide või toidu tarbimisega, sportimisega või mõne muu tegevusega. Liigne istumine või voodis lesimine murrab tervise.
WHO (maailma terviseorganisatsioon) alkoholieksperdina ja Soome alkoholiuuringute juhina tegutsenud Kari Poikolainen kinnitab (uuringutele tuginedes), et mõõdukas koguses alkoholi tarbimine on täiskarsklusest tervislikum. Sellise taseme mehe seisukohti tuleb usaldada. Asi pole niivõrd isegi usaldamises, kuivõrd ühtede uuringutulemuste kummardamises ja teiste maha tegemises.
Toit koosneb valkudest, rasvadest, süsivesikutest. Nende ületarbimine kahjustab tervist. Nii nagu teeb seda alkoholi või suhkru (üks süsivesikute esindajatest) ületarbimine.
Valkude liigtarbimine põhjustab osteoporoosi, neeruhaigusi, kuseteede kaltsiumkivisid ja mõnesid vähivorme. Looma­arstina nägin (mitme kuu vältel) karusloomadele rikkaliku valgusisaldusega toidu manustamisel „valgumürgistuse“ nähtusid, mis avaldusid loomade loidusega, vereseguse uriiniga ja järglaste saamise raskustega. Valguosa langetamisega (süsivesikutega asendamine) hälve kadus.
Süsivesikuterohke toidu tarbimine paistab süütuna, kuid ka selle ületarbimisel ladestuvad rasvad organismi.
Rasvad on halvimad. Kui organismi energia bilanss (tarbitav ja kulutatav) pole tasakaalus, moodustab rasv rasvkudesid, mis viib ülekaalulisusele ja rasvumiseni. Haiguste loetelu, mis sellele järgneb, läheks pikaks.
Põhjendusi maksude kasvatamiseks leiab alati. Rasvasematele toiduainetele suurema, valgu- ja süsivesikuterikkamatele väiksema maksu kehtestamisega koguksime kopsaka summa. See poleks aga õige.
Olen jälginud maksude tõstmise ja kehtestamise põhjendamisi. Piinlik hakkab. Kas kodanikke tõesti peetakse nii rumalateks, et kondi viskamisest piisab, et nende rahakoti kallale minna. Kui on maksulaekumisi vaja kasvatada, siis tuleb seda ka välja öelda. Inimeste tervise eest hoolitsemine jäägu tervishoiuvaldkonna pärusmaaks.
Oleme tarbimismaksude kogumise poolest eurotsoonis agaramad. Käibemaksumäär on eurotsooni keskmine, kuid teiste riikide erandid teevad meist suuremad maksukogujad. Eurotsooni keskmine käibemaks toiduainetele ei ületa 10 protsendi taset, meie kogume 20%. Kulutused toiduainetele moodustavad suure osa kulutustest. Tervise seisukohast lähtudes tuleks toiduainete käibemaksu langetada, kuna soodsamad hinnad tagaksid mitmekülgsema ja tasakaalustatuma (valkude, rasvade ja süsivesikute õige vahekord) toidu.
Maksulaekumise kasvatamine maksusüsteemi muutmise kaudu pole põhjendatud. Lähenemine pole jätkusuutlik.