Rapla majad erinevas ajas

1

Helerin Väronen / foto: Siim Solman.

Rapla keskraamatukogus 30. novembril toimunud koduloopäev oli juba kaheksas. Sel aastal oli teemaks “Rapla ajad ja majad”. Ettekandeid tegid Raikkülast pärit ajaloolane, etnoloog ja Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi, Raplast pärit tehnikateadlane ja TTÜ emeriitrektor Andres Keevallik ja Rapla vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela.

Heiki Pärdi teemaks oli Rap­la ehituspärand erinevatest aegadest. Üheks vanimaks ja põnevamaks hooneks Raplas on jõe ääres asuv Raimond Valgre lapsepõlvekodu, mis on ehitatud aastal 1890. Publik teadis rääkida, et kuni 60-ndateni oli see maja veel ühekordne. Üks väärt hoone, kuhu Pärdi arvates on iga Rapla inimene vähemalt korra sattunud, on Rapla Maarja-Magdaleena kirik.
Rapla üks omanäolisemaid ja ilusamaid hooneid on aga maja, kus praegu tegutsevad kommipood, MTÜ Väärt Raplamaa Toode ja Adograaf. Väga paljudele meenusid erinevad asutused, alates juuksurist kuni raamatupoeni, mis seal hoones olnud on.
Veel oli juttu endisest algklassidemajast, millest varsti saab riigigümnaasium, haiglast, kultuurimajast, kunagisest kaubamajast, praegusest realiseerimiskeskusest, teenindusmajast ja korvpallikooli hoonest.
Äramärkimist leidsid ka mõned huvitama arhitektuuriga elumajad, nagu näiteks nüüdne Tammiku fotoäri, rahvasuus tondilossiks kutsutav maja ja Ööbiku elamurajoon. Märgilisemate hoonetena tõstis Pärdi esile näiteks raudteejaama, perearstikeskust, Pargi restot ja kuidagi ei saanud mööda minna Rapla UFO-st ehk Okta Centrumist.

Uudise edasilugemiseks tuleb teil osta tasulise sisu pääse.
Osta pääse!
uuemad vanemad enim hinnatud
Mask
Külaline
Mask

Kas Valgre lapsepõlvekodu polnud juba 40-ndatel kahekordne?