Ühe ajastu mälestused

0

Stina Andok / foto: Siim Solman.

Selle aastaga lõpetab Rapla maavalitsus oma tegevuse ja sellega seoses korraldati praegustele ja endistele maavalitsuse ametnikele pidulik lõpuüritus, kus meenutati ühiseid tegemisi.

Eelmisel kolmapäeval, 20. detsembril kogunesid Rapla riigimaja suurde saali Rapla maavalitsuse töötajad läbi aegade, et mälestada ühiseid tööaastaid ja panna punkt ühele olulisele etapile. Ürituse avasõnad ütles maavanem Tõnis Blank, aga enne veel, kui kõnede juurde jõuti, esinesid kümmekonna lauluga Rapla laulustuudio noored Thea Paluoja juhendamisel.
Pärast muusikalist vahepala meenutas maavanem Tõnis Blank haldushoone tekkelugu ning tõi välja, et ehitama hakati hoonet 1969. aastal ning avapidu oli 1974. aastal. Ta meenutas, et 1989. aastal võeti vastu otsus haldusreformi läbiviimiseks, ja tõdes, et haldusreform ei ole sugugi uus nähtus. Rapla maavalitsus alustas oma tegevust 1990. aastal. Toona sai maavanemaks Harri Õunapuu, kellele järgnes 1991. aastal Kalle Talviste, kes püsis ametis 2003. aastani. Seejärel täitis maavanema rolli kohatäitjana Silvi Ojamuru, kuni 2004. aastal sai maavanemaks Tõnis Blank.
Vahepeal täitsid maavanema ülesandeid maasekretär Ene Matetski ja maaparandusosakonna juhataja Elbe Künnapää, kuni 2009. aastal sai maavanemaks Tiit Leier ja siis 2015. aastal tuli Tõnis Blank teisele ringile.

Kadumine oli ette teada

Oma kõnes tõi Blank välja need inimesed, kes on töötanud Rapla maavalitsuses algusaegadest peale ja töötasid seal kuni lõpuni ehk kakskümmend seitse aastat. Need on Tiina Martin, Tiiu Susi, Lea Saaremäe, Lea Leppik, Elbe Künnapää ja Raivo Kont-Kontson. Seejärel andis maavanem sõna kõigile eelnevatele maavanematele, alates kõige varasemast. Harri Õunapuu meenutas oma kõnes haldushoone ajalugu ja tõi välja ka mõned olulisemad inimesed, kes maavalitsuse algusaastatel tegevad olid.
Kalle Talviste, kes oli maavanemana ametis kolmteist aastat, alustas oma kõnet andeks palumisega. Nimelt tõdes ta, et maavalitsuse ametnikel tuli täita tema käsul raskeid ülesandeid. „Ma ei ole jõudnud andeks paluda,“ ütles ta ning parandas kohe oma vea.
Samuti tänas ta maavalitsuse töötajaid tehtud töö eest ning selle eest, et nad teda nii kaua kannatasid. Talviste rääkis, et kõik töötajad täitsid oma igapäevaseid ülesandeid, mis olid küllaltki keerulised, kui tuli lahendada näiteks mitmeid omandireformiga seonduvaid küsimusi. Talviste sõnul tuli töötajatel see ebaõiglus ära kannatada, mis nad pidid taluma ebaõiglust õigeks taastades.
Endine maavanem meenutas aga ka rõõmsaid hetki. Nii näiteks tõi ta välja traditsioonid: erinevate kultuurisündmuste ühine külastamine, rabamatkad, koristuspäevad, aasta inimeste valimine jms. Talviste tõdes, et see, et maavalitsused ei jää, korraldati ära põhiseadusega. Ta meenutas, et põhiseaduse koostamise protsessis oli võimalik ka neil omal ajal kaasa lüüa ja ettepanekuid esitada. Nii oli tema ja teistegi ettepanek, et omavalitsuste kõrval oleksid ka maakonnad põhiseaduses, kuid kahjuks nii ei läinud.
Endine maavanem Tiit Leier meenutas, et kui tema alustas maavanemana, olid maavalitsused juba peaaegu paar aastakümmet tegutsenud ja ka ministeeriumid olid muutunud üsna tugevateks võimukeskusteks. Võib-olla isegi liiga tugevateks. Nimelt tõi Leier välja, et suuremate planeeringute elluviimisel tekkis ministeeriumiga suhtlemisel alguses tõrkeid ning alles teiste maavalitsustega ühiselt saadi seal jutule. Leieri hinnangul iseloomustas see mingis mõttes seda, et üks võimukese oli läinud liiga tugevaks.
Leieri sõnul oli arengu-planeeringuosakond maavalitsuses kohaliku arengu suunaja ja nüüd on omavalitsuste liidul tõestamise koht, kas suudetakse arenguprotsessi juhtida või mitte. „See on hädavajalik, sellega peab nüüd omavalitsuste liit hakkama saama,“ ütles ta. Leier meenutas, et kuigi maavalitsused lõpetavad tegevuse alles nüüd, olid töötajad juba siis, tema valitsusajal, igapäevasest jutust, et maavalitsus kaob kohe ära, nii frustreerunud, et see oli jätnud inimeste tööle ja motivatsioonile jälje.
Leier usub, et maavalitsuse kadumisega maailma lõppu siiski ei tule. „Omavalitsused on suuremad ja muutuvad tugevamaks, võimekamaks,“ ütles ta. Samuti leiab Leier, et igapäevased küsimused, millega maavalitsus on tegelenud, on muutunud võrreldes algusaegadega hoopis teistsuguseks.

Ehitage templit

Rapla viimase maavanemana jätkas Tõnis Blank, kes lisas Tiit Leieri mõttele, et maavalitsuste kadumisest räägiti aastaid, et lisaks rääkimisele näitas seda ka pidev riigieelarve koomale tõmbamine, mistõttu tuli pidevalt inimesi koondada. Veel kümmekond aastat tagasi oli maavalitsuses üle viiekümne ametniku, tänase seisuga on neid kakskümmend kolm, kellest kuusteist on saanud koondamisteate, teised aga jätkavad riigiametites ja mujal.
Blank jäi kõnet pidades murelikuks, küsides, kui õhukeseks on võimalik riiki lihvida. „See on nagu õhuke jää, mis võib üks hetk läbi vajuda,“ ütles ta ning tõstatas küsimuse: „Kuhu jääb siis pädevus ja haldussuutlikkus?“ Blank tõdes, et ei jää muud üle, kui vaid loota, et eesmärgid täidetakse.
Kui maavanemad olid oma kõned ära pidanud, võttis sõna ka kunagine Rapla abimaavanem Jaak Herodes, kes soovis omavalitsuste juhtidele maavalitsuste kogemusi edasi anda. Ta rääkis, et ühte asja tehti õigesti ja seda võiks meenutada ka praegu. Ta rääkis arsti visiiditasu rakendamisest maakonnas.
Herodes meenutas, kuidas viidi läbi kaks uuringut, et välja selgitada rahva arvamus ja et 79% inimestest toetas seda otsust. „Inimesed olid teadlikud, mis tuleb. Kuidas me praegu teeme otsuseid? Kui palju me räägime inimestega? See on üks asi, mida omavalitsused peaksid meeles pidama. Kui rahvas ei näe, kuidas maksud, mida me maksame, toimivad, siis on väga raske usaldada.“
Kõnedevooru lõpetuseks jutustas Tõnis Blank veel loo kolmest kiviraidurist. Kui esimeselt küsiti, mida ta teeb, vastas too, et tööd rügab. Kui teiselt küsiti, mida ta teeb, vastas ta, et teenib raha. Kui aga kolmandalt küsiti sama, vaatas mees kõrgustesse ja ütles, et ehitab templit. „See on minu soov kõigile omavalitsusjuhtidele – ehitage templit,“ sõnas Blank.
Kõned kuulatud, kogunesid endised ja praegused kolleegid maavalitsusest ühiselt sööma ja muljetama. Riigimaja esimesel korrusel olid imetlemiseks üles pandud ka fotojäädvustused erinevatest perioodidest, mis kujutasid töötajaid läbi aegade. Samuti sai tutvust teha töötajate kokku pandud mäluraamatute ja fotoalbumitega.
Rapla maavalitsuse viimane ühine koosviibimine jäädvustati ka tol päeval fotole, mis jääb igaveseks meenutama päeva, mil lõpetati pidulikult üks suur ja oluline ajastu meie maakonna ajaloos.