Kui on valida, tähistaks pigem pulmi

Siim Jõgis / foto: Aare Hindremäe.

Milleks valida matused, kui saab pidada pulmi? Mitmed oma tegevuse lõpetanud Eesti vallad on pidanud matuseid, aga Juurus valiti teistsugune lähenemine. Seal peeti reede, 5. jaanuari õhtul pulmapidu “Paneme Juuru valla “mehele””. Pruutpaariks olid seekord Rapla ja Juuru vald. Alates tänavu 1. jaanuarist asuvad nende leivad ju ühes kapis.

Pidu peeti Juuru rahvamaja saalis. Rahvamaja juhataja Terje Kaur ütles, et kuigi ükshaaval kõiki üle ei loetud, oli peol hinnanguliselt kohal 150 inimest. Saal oli ikka pungil rahvast täis. Inimesi oli kokku tulnud nii lähemalt kui ka kaugemalt. Külalisi oli Juuru, Rapla, Kehtna ja Raikküla kandist. “Oleme ise Juurut pidanud ikka uhkeks pruudiks,” rääkis Kaur. Nüüd saadi siis Raplale mehele.
Ka varem on Juuru rahvamajas peetud jaanuari alguses uue aasta pidu, kuid mitte nii rahvarohkelt kui tänavu. Õhtu möödus lõbusas meeleolus. Tõsiste teemadega seekord pead valutama ei hakatud. Küll aga oli kohal uus Rapla vallavanem Piret Minn, kes Juuru rahvale oma soovid edasi andis.
Laval esinesid endise Juuru valla territooriumil tegutsevad kollektiivid, näiteks Juuru rahvamaja rahvapilliansambel Imelikud (juhendajad Aivar Arak ja Merike Ulma), naisrühm Pöörased Pastlad (juhendaja Ly Tommingas), Järlepa Hoovikoor (juhendaja Martin Trudnikov), Juuru noored tantsijad (juhendaja Liis Pärn) ning Juuru naisrühm Nimetu (juhendaja Age Vendt). Nimetatud artistid on kõigest valik kõikidest esinejatest. Pulmakavas oli üles märgitud tervelt kümme esinejat. Nendele lisandusid Meelis Punder ja Martin Trudnikov, kes hiljem tantsuks mängisid. Terje Kaur rääkis, et üldjuhul püüti omade jõududega toime tulla. Õhtujuht kutsuti siiski väljastpoolt. Seda rolli täitis lavastaja Erki Aule.
Omaette vaatemäng oli ka pulmatseremoonia. Pruuti ja peigmeest inimestena kohal olla ju ei saanud. Küll aga ei jäänud seetõttu šampuseklaasid kokku löömata. Selleks pandi elusuuruses nukkudele pidulikud riided selga ning külalised said neile õnne soovida. Peigmees sümboliseeris sealjuures Rapla ning pruut loomulikult Juuru piirkonda. Terje Kaur selgitas, et pulmapidu kutsuti ellu just selleks, et mitte pidada valla matuseid, nagu mitmed Eesti omavalitsused seda teinud on. “Midagi kadunud ju ei ole. Me ei näinud kaotusevalu läbielamiseks ühtegi põhjust,” rääkis Kaur.

Samal teemal

Nüüd siis uut moodi Heiki Hepner, ROLi juhatuse esimees, Kohila vallavanem / foto: Siim Solman. Nüüd siis on endisest kümnest Raplamaa vallast neli alles. Rapla vald, m...
Maakonnas võiks olla oma mõttekoda Tõnis Tõnisson Lõppev aasta jääb Eesti ajalooraamatutes kandma haldusreformi aasta nime. Nagu näiteks 1938. aasta, mida seni oleme meenutanud, kui ju...
Kuidas Rapla maakond saab alguse Türi valla terri... Siim Jõgis / foto: Siim Solman. Värskelt haldusreformi käigus loodud kohalikel Eesti omavalitsustel seisab praegu ees selge ülesanne – maan­teede äär...

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga