Vestlusring: Rapla täiskasvanute gümnaasiumi saatuse otsustab volikogu

Täiskasvanute õppest Rapla gümnaasiumis.

Tarmu Kurm, haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakond

Elukestva õppe strateegiadokumentide kohaselt võib riik kokkuleppel kohaliku omavalitsusega asuda pidama täiskasvanute gümnaasiumi, kui sellega kaasneb õppekvaliteedi tõus ja efektiivne ressursikasutus. Maakondades, kus ei ole täiskasvanute gümnaasiume, luuakse vajadusel õppekohad riigigümnaasiumide juures.
· Mittestatsionaarse õppe võimaldamine Rapla riigigümnaasiumis on olnud Rapla vallavalitsuse tahe ja riigigümnaasiumi asutamise tingimusena kokku lepitud juba 2014. aastal.
· Mittestatsionaarses õppes õppevõimaluse loomine riigigümnaasiumis ei ole erandlik, sarnased võimalused on loodud Hiiumaal, luuakse Põlvas, Valgas, kavandamisel Haapsalus, Kohtla-Järvel, Narvas jne. Eraldi asutusena, kuid ühes hoones Tartus. Mittestatsionaarne õpe toimub praegugi paljude gümnaasiumide juures üle kogu Eesti (Elva, Türi, Sillamäe jm).
· Selleks, et edaspidi riigigümnaasiumide juures õpetada täiskasvanuid ka põhikooliastmes, oleme ette valmistanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse, mille kohaselt võib gümnaasiumis olla põhikooli klasse, kus võib toimuda ainult mittestatsionaarne õpe.
· Rapla gümnaasiumi põhimääruses on ette nähtud, et koolis omandatakse üldkeskharidust statsionaarses ja mittestatsionaarses õppes. Rapla gümnaasiumi uue koolihoone rahastamisel, projekteerimisel ja ehitamisel on arvestatud täiskasvanud õppijatega.
· Rapla gümnaasium alustab 1. septembrist 2018 täiskasvanute õpetamist nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastmes.

***

Inge Põlma, Tõnis Tõnisson

Selle aasta esimene vestlusring on pühendatud täiskasvanute haridusele. 1. septembrist alustab tööd Rapla gümnaasium, Rapla valla kahest gümnaasiumist – ühisgümnaasium ja Vesiroosi gümnaasium – saavad põhikoolid ning eelduste kohaselt lõpetab täiskasvanute gümnaasium (RTG) tegevuse.

See on tekitanud pingeid RTG õpilastes ja õpetajates. Senine praktika Eestis on näidanud, et täiskasvanud soovivad oma õpikeskkonda, mitte õppida samal ajal ja samal korrusel koos teismelistega. Teine probleem on see, et mittestatsionaarne õpe tähendab ka põhikooliklasse nendele, kellel põhiharidus jäänud tavakoolis pooleli. Kuidas see sobib aga puhta gümnaasiumi ideega?
Vestlusringis osalesid haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis, Rapla vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Alar Mutli, TÕN-i maakondlik koordinaator Ivi Sark, Rap­la gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar, Rapla TG arendusjuht Kristi Luik, aasta õppija 2017 Illi Smolina ja SA Innove Raplamaa Rajaleidja juhataja Ruth Lippus.

Kuidas olete teie täiskasvanuharidusega seotud?

Küttis: Selle teemaga olen kaudselt seotud. Esimest korda rääkisin HTM-i poolelt sellel teemal 7-8 aastat tagasi Raplas ühel konverentsil. Olen olnud Rapla nagu ka kõikide teiste riigigümnaasiumide moodustamise juures.
Lippus: Täiskasvanute gümnaasiumiga on Raplamaa Rajaleidja seotud kahel viisil. Anname nõustamiskomisjoni poolt mittestatsionaarse õppevormi soovitusi noortele, kui nad on veel alla 17 ehk nad on veel koolikohuslased, ja karjäärinõustamise kaudu.

Kautsaar: Olen seotud praegu kõige sellega, mis puudutab eeltööd, ja 1. septembrist peaks see hakkama tööle.

Mutli: Täiskasvanute gümnaasium on teemaks tänu sellele, et volikogu otsust pole tehtud, aga on olemas eelleping. Olen tänaseks veendunud, et kõik hariduskomisjoni liikmed ei tea, millest me räägime, kui me räägime täiskasvanute hariduse jätkamisest. Praegu saavad paljud aru, et viime lihtsalt täiskasvanute gümnaasiumi kui struktuuri üle riigigümnaasiumi ruumidesse, kus nad sisuliselt jätkavad samas vormis. Mida see kindlasti ei ole. Oleme võtnud hariduskomisjoniga eesmärgiks see teema väga selgelt kõigile lahti rääkida.
Alustasime juba septembris, kui käisime komisjoniga RTG-s. Direktor Vello Kübar tegi meile väga põhjaliku esitluse, rääkis kõigist ohtudest, muredest, mis nende arust tekivad seoses RTG likvideerimisega. Järgmine nädal on meil hariduskomisjonis Sirje Kautsaar oma meeskonnaga, kes räägib täiskasvanute ehk mittestatsionaarse hariduse omandamise võimalustest riigigümnaasiumis. Ma arvan, et selle ülevaate põhjal saavad inimesed teada, mille poolt nad tõstavad kätt, kui nad peavad veebruaris hääletama RTG lõpetamise osas.

Smolina: Olen RTG vilistlane, alustasin kunagi selles koolis 8. klassis. Lõpetasin 2015 gümnaasiumi. Võin öelda, et see kool on muutnud minu elu tundmatuseni. Alustasin kunagi koristajana, siis olin klienditeenindaja. Pärast gümnaasiumi lõpetamist sain poe juhatajaks ja nüüd olen ettevõtte müügiesindaja. Ma olen väga rahul. Ma ei oleks elu sees selleks saanud, kui ma ei oleks seda kooli lõpetanud.

Sark: Olen viimased 12 aastat olnud TÕN-i koordinaator, me oleme Andrase käepikendus maakonnas. Oleme teinud teavitustööd, et saada noored või inimesed, kellel haridustee jäänud pooleli, siia kooli õppima. Olles ise koolis õpetaja, olles ka Tootsi klassis olnud õpetaja, ei ole see teema mulle võõras. Aasta lõpus tegime tugigrupi seminari, kus see probleem, millest täna räägime, tuli väga teravalt välja. Minu küsimus sellel seminaril oli, kas oleme hiljaks jäänud või on veel midagi päästa. Me kaotame ikkagi päris tihti ära selle inimese või õpilase, kellega tegeleme.

Luik: Olen RTG-ga seotud 26 aastat. Kohe pärast kooli lõpetamist, õppides kooli kõrvalt, asusin RTG-s tööle. Olen ka ise selle kooli lõpetanud, kuigi minu koolitee selles koolis kestis ainult viis kuud. See tähendab, et ma lahkusin keskkooli 12. klassist jaanuaris, pärast II õppeveerandit väga kindlal põhjusel. Seetõttu ma tean, millistel põhjustel sellesse kooli tullakse. Minu vanem laps on selle kooli lõpetanud. Olen olnud kooli hoolekogus aastaid, hetkel olen hoolekogu aseesimees. Peale selle olen õpetaja, õppejuht ja ka täiskasvanute koolitaja kutsetasemega nr 6.

Kas ma sain õigesti aru, et Rapla vald pole veel lõplikku otsust teinud?

Mutli: Volikogu on langetanud otsuse sulgeda gümnaasiumiosa kahes koolis. RTG tegevuse lõpetamise otsust volikogu täna veel teinud ei ole. See seisab eelnõuna ees.

Küttis: See on nii ja naa. HTM-i ja Rapla valla vahel on sõlmitud leping. Ma ei tea, millised volitused on antud volikogu esimehele või linnapeale, aga vähemasti on nad alla kirjutanud dokumendile, et ka täiskasvanute gümnaasium lõpetab tegevuse.

Mutli: Leping on ja mitte miski ei muuda seda olematuks, aga samas on volikogu liikmed oma otsustes vabad. Kuid nad peavad arvestama sellega, et kui nad hääletavad RTG mittesulgemise poolt, siis võib see leping tuua tagajärgi. Küsimus on täna selles, millised on need tagajärjed. See on otsustamise juures üks oluline osa ja me ei kavatsegi sellest mööda vaadata. Aga öelda, et meil on laua taga 27 käpiknukku, kes peavad hääletama sellest lepingust lähtuvalt, sellega mina nõus ei ole. Meil on ikkagi väga selge otsustusprotsess ja lähtume nendest teadmistest, mis meil on.
Avalikkusele on teada antud sellest, et 2014 on tehtud otsus, et RTG liidetakse tulevase riigigümnaasiumiga. Sellega on kogu ettevalmistusprotsess lõppenud. Sealt edasi ei ole tänaseni õieti midagi räägitud. Saan aru, et riigigümnaasiumi jaoks on see probleem omaette?

Kautsaar: Mis mõttes? Mina kandideerisin teadmisega, et Rapla täiskasvanud õpivad riigigümnaasiumis, ja valmistan selle ette kõige paremas vormis.

Aga laiema avalikkuse jaoks on sellega seotud palju küsimusi, kahtlusi, hirme.

Sark: Leping tehti ainult Rapla vallaga, aga ta ei ole ainult Rapla valla kool, vaid hõlmab täiskasvanuid üle kogu maakonna ja maakonnaväliselt ka.

Küttis: Ega riigigümnaasiumis pole ka ainult Rapla valla õpilased.

Uudise edasilugemiseks tuleb teil osta tasulise sisu pääse.
Logi SisseOsta pääse!

Samal teemal

Infotunnis tutvustati loodava riigigümnaasiumi õpp... Stina Andok / foto: SiimSolman. Tänavu 1. septembril avab oma uksed praegu alles ehitusjärgus olev Rapla riigigümnaasium. Õpilaste, lapsevanemate, õ...
Rapla riigigümnaasium sai nurgakivi Stina Andok / foto: Siim Solman. Täna, 4. detsembril kell 13 toimus pidulik Rapla riigigümnaasiumi õppehoone nurgakivi panemine. Sõnavõttudega esine...
Riigigümnaasiumi ehitusega alustatakse augustis Mariliis Vest / foto: Siim Solman. Järgmise aasta sügisel peaks Raplas alustama õppetööga riigigümnaasium. Hoone ehitusega ei ole küll veel algust t...

Üks kommentaar Vestlusring: Rapla täiskasvanute gümnaasiumi saatuse otsustab volikogu

  1. vaatleja ütleb:

    Lugesin ja mõtlesin: meie valitsejatel ongi kombeks ilma analüüsita, aruteluta, teadjatelt nõuküsimata võtta vastu hurraaga otsuseid. Antud olukorras peab TG jääma nii nagu praegu on, kuid võib kaaluda ühtse juhtimise alla viimist.Üleminek riigigümnaasiumi peaks toimuma väga pika aja vältel: täiesti uued klassid avada RG-s või eksperimenteerida ühe klassiga.Küsimus on ikkagi ka psühhikas, kuidas võetakse neid vastu tavaõppijate poolt, jne.
    Kui loomakari viia vanast laudast uude võivad ka nemad saada psühhilise trauma.Inimestega ei tohiks katsetada.Teisalt pool TG-st võib laialijoota.




    5



    5

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga