Kes kaitseb direktorit?

3

Raivo Heinaru,endine koolijuht / foto: Siim Solman.

Mulle tuli ootamatult ja jäi arusaamatuks Rapla vallajuhtide poolt Imbi Kalbergile tehtud ettepanek lahkuda ühisgümnaasiumi direktori ametist. Seda on raske mõista nii ajastatuse kui ka selgituste osas.

Jätta kool keset õppeaastat direktorita ning tekitada vastandumine õpetajaskonna hulgas (pöördumisele või kaebekirjale allkirja andnud ja allkirja mitteandnud õpetajate vahel).
Selline direktorile pealesunnitud töösuhte katkestamine mõjub õppe- ja kasvatusasutusele igal juhul negatiivselt. See ei paranda õhustikku ja inimsuhteid koolis, kui ei teata lahkumisettepaneku (sisuliselt vallandamise) tegelikku põhjust. Seitse aastat kooli juhtinud direktorit ei usaldatud koolijuhina jätkama tööd isegi kevadeni, õppeperioodi lõpuni. Mis on juhtunud? Kellel hakkas kiire? Koolis peab olema toimunud midagi erakordset, kui direktor sunnitakse lahkuma sellisel moel, põhjuseks ühe osa õpetajate rahulolematus, nagu kinnitas hariduskomisjoni esimees.
Vestlusele komisjoni esimehega ilmunud 14 pedagoogi arvamus sai otsuseks vabastada direktor! Milles väljendub direktori sobimatus ja millised on juhtimisvead, mis on takistanud kooli arengut? Kas esinevaid puudusi on arutatud õppenõukogu koosolekul, kooli hoolekogus, hariduskomisjonis? Milline on välishindamise tulemus? Mida arvavad sellest lapsevanemad ja õpilased? Lõpuks, mille põhjal ja alusel otsus siiski tehti ja kas otsustamiseks oli piisavalt andmeid ja vajalikku kompetentsi?
Mina tean ühisgümnaasiumi kui heal tasemel, tugevat, suurte traditsioonidega kooli. Riigieksamitel saavutatud tulemused on tõstnud kooli riigi 20 parema gümnaasiumi sekka. See on kõva saavutus.
Rapla ei vajaks ju õpitulemuste parandamiseks riigigümnaasiumi, sest õpetajad teevad ühisgümnaasiumis praegugi head tööd ja kool on tuntud oma saavutuste ja lõpetajate poolest. Gümnaasiumiosa õppekohtadele märgatavat konkurentsi suurenemist riigigümnaasiumi avamisega on raske loota, sest elanike arv Raplas pigem kahaneb kui kasvab.
Direktoreid on ikka vahetatud ja lahti lastud, kas siis sobimatuse tõttu ametikohale või isepäisuse eest, aga ka poliitilise kättemaksuna, nagu väidab ka Imbi Kalberg. Vist igas koolis leidub kõrge enesehinnanguga inimesi, kes soovivad koolielu suunata või juhtida. Eriarvamuste korral on konfliktioht olemas ja pinged koolikeskkonnas tekkinud. Siis alustatakse allkirjade kogumist ja pöördumise saatmist sinna kuhu vaja. On õige, et koolikeskkonna kujundamisel sõltub palju koolijuhist, kuid suur on siin ka koolipidaja osa. Kui näiteks kooli staadion on aastaid ja aastaid remontimata, siis ei saa ju koolikeskkonnaga rahul olla. Tekib küsimus, kas õpetaja peaks sel puhul kaebekirjale allkirja andma või mitte? Või vajaks väljavahetamist koolipidaja?
Minule kui endisele koolijuhile pole tekkinud olukord võõras. Ikka on neid, kes pole koolikeskkonnas millegagi rahul ning nende eestvedamisel koostatakse puudustele tähelepanu osutav kaebekiri või pöördumine ja saadetakse sinna, kust oodatakse vajalikku mõistmist. Üldjuhul on kaebekirjades väljendatud isiklikke ebaõnnestumisi, mis õpetaja arvates on tingitud juhtimisvigadest, samuti juhtkonna vähesest mõistmisest ja toetusest õpetajale tema igapäevases töös ning õpetajate vähesest tunnustamisest. Rahul ei olda ka ühe osa kolleegide tööga, põhjusel, et juhtkond ei teosta vajalikku kontrolli. Kooliga ollakse rahul.
Koolijuhina töötades oli minu arusaam ja sõnum asetäitjatele, juhtkonnale järgmine: „Kõik ei ole meie juhtimisalase tegevusega nagunii rahul, parem saame siis kriitikat selle eest, mida teeme, kui selle eest, et me midagi ei otsusta, midagi ei tee. Teada on, et iga muudatus ja uuendus riivab kedagi ja tekitab rahulolematust. Meie tegevuse eesmärgiks oli ja on parem koolikeskkond ning muudatusi tehes sellest lähtume.“ Toimis!
Kui direktoril ja vallavanemal ei ole kooli juhtimisest ühist arusaama ja puudub nendevaheline usalduslik koostöö, siis on õppeasutuse juhtkonnal igapäevase koolitöö korraldamine ja kooli arendustööga tegelemine pärsitud. Selgroogu omav koolijuht ei saa sellises olukorras jätkata ja ega tal lastagi. Tasub mõelda, kas pole aeg muuta kõik koolid riigikoolideks?

uuemad vanemad enim hinnatud
Suud puhtaks!
Külaline
Suud puhtaks!

Kuus ja pool aastat pidevat juhi psühhoterrorit kollektiivi ja õpilaste aadressil, üle 10 lahkuma sunnitud töötaja, igasuguse öpetajate oma initsiatiivi allasurumine. KÕIK, mis oli koolis enne tema lavale ilmumist tehtud – see oli vale, halb ja kõlbmatu! Samas on tal hiilgav vajalike inimestega (ülemustega) manipuleerimise oskus. 22 4

kool
Külaline
kool

Neid ebapâdevaid koolijuhte on maakonnas veelgi, ehk tuuakse lähiajal mõni veel avalikkuse ette. Aga kes kaitseb õpetajaid ja õpilasi ebasobivate direktorite eest? Hoolekogud ega muud organid ei taha paljudel juhtudel ebakõladest kuuldagi. 45 14

Kodu
Külaline
Kodu

100% nõus!! See, et Raivo Heinarut nii kaua hoiti Kohila kooli juhina ja nüüd lastakse volikogus juba aastaid rumalaid vihakõnesid pidada on lihtsalt rumaluse tipp! Inimesel on Savisaarekompleks! Kui aeg on läbi ja me ei ela enam ammu NL-is siis tuleb leppida ja viisakalt taanduda! 20 17