Möödunud aasta politsei silme läbi

0

Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.

Aasta alguses koostas politsei maakonna probleemikeskse tegevuskava, kuhu läks kirja, millega plaanitakse aasta jooksul tegeleda, et Raplamaal oleks turvalisem. Esikohale seati vägivallakuriteod. Vägivald ja just lähisuhtevägivald ning laste vastu suunatud vägivald on ka tänavusel aastal esikohal.

Lisaks vägivallale sõnastati 2017 probleemideks kogukonda häirivad korduvad probleemid (näiteks avalikku korda rikkuvad noored kaubanduskeskuses), alaealistele sõltuvusainete kättesaadavus, liiklus, narkootikumide levik maakonnas ning vähene teadlikkus turvalisuse küsimustes. Viimase probleemi puhul sai eesmärgiks inimesi nõustada, kuidas käituda seni, kuni politsei kohale jõuab või millistes olukordades ja kuidas ise hakkama saada. Alati ei olegi politsei sekkumine vajalik. Sellest, kuidas möödunud aasta politsei jaoks kulges, rääkis Rap­la politseijaoskonna juht Janno Ruus.

Politseisisesed muutused

  1. aastal toimusid nii maakonnas kui ka politseiorganisatsioonis mitmed muutused, mis suuremal või vähemal määral meid kõiki puudutasid. Lisaks haldusreformile toimus ka politseis reform. Lääne prefektuuris rakendati alates 1. juunist grupipõhist juhtimist. Lühidalt tähendab see seda, et ühe juhi alluvuses on nüüd vähem töötajaid ja grupi töö on paremini korraldatud. Juhil on paremad võimalused kõikidega piisavalt suhelda ja kõiki arutelude juurde kaasata.
    Haldusreform tõi aga endaga kaasa uued piirkonnad ja kaks uut piirkonnapolitseinikku. Alates 1. jaanuarist on Raplamaal kuus piirkonna- ja noorsoopolitseinikku. Rapla vallas töötab edaspidi kaks piirkonnapolitseinikku (Elle Tikki ja Jaan Padrik), Märjamaa vallas samuti kaks (Gert Kalmiste ja Kaspar Rodes), Kohilas Raido Galjaev ja Kehtnas piirkonnavanem Jaan Sildoja. Sildoja on ühtlasi piirkonnagrupi juht. Noorsoopolitseinikud teenindavad kogu maakonda.
    Ühe suure muutusena võib tuua veel teenindussaali kolimise. Dokumente nagu pass ja ID-kaart saab nüüd Rapla riigimaja asemel politseijaoskonnast, Savi 2. Ruus ütles, et kolimine tõi endaga loomulikult küsimusi kaasa. Oli neid, kes käisid uue asukoha üle kurtmas, aga oli ka neid, kellele see eelnevast paremini sobis. Kolimise järel kartis Ruus suuremat pahameelt, kui tegelikult tuli ning kolimine elati üsna edukalt üle.
    Suuremate probleemideta saadi jagu ka ID-kaardi turvaauguga seonduvast. See tähendas küll pikki järjekordi ja hulgaliselt ületunde teenindussaali töötajatele, kuid asi lahenes suuremate vahejuhtumiteta. „Üldiselt pidasime hästi vastu ja tänu inimeste heasoovlikkusele see olukord Raplas väga hulluks ei läinud,“ leidis Ruus.

Kuritegusid registreeriti vähem

Politsei statistika kohaselt registreeriti 2017. aastal Raplamaal 482 kuritegu. Võrreldes 2016. aastaga on neid 78 võrra vähem. Vähenemine tuleb vägivalla-, varavastaste ning liikluskuritegude (enamasti joobes juhid) arvelt. „Ma kindlasti ei julge öelda, et kuritegusid ongi vähem,“ ütles Ruus. Pigem on asi selles, kui palju kuritegudest teatatakse ja kui palju neid õnnestub välja selgitada. Näiteks narko- või liikluskuritegudest ei tule keegi politseisse teatama. Nendeni jõudmine on politseitöö tulemus ja sõltub nende võimekusest.

Uudise edasilugemiseks tuleb teil osta tasulise sisu pääse.
Osta pääse!