Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.
Eelmisel nädalal pöörasid politseipatrullid kogu Euroopas erilist tähelepanu turvavarustuse kasutamisele ja roolis kõrvaliste asjadega tegelemisele. Mõnetunnise reidi korraldas ka Rapla politseijaoskonna patrull.
Kuigi see oli kõrgendatud tähelepanu all terve nädala jooksul, toimus planeeritud reid Raplas kolmapäeva ennelõunal. Politseipatrull seadis end sisse Rapla kiriku kõrval. Politseijaoskonna patrullitalituse välijuht Alar Smirnov selgitas enne alustamist, et üks ilma helkurvestita politseinik läheb fotoaparaadiga teisele poole kirikut pildistama kesklinnast ringteele sisenejaid. Teine politseinik seab end sisse aga bussijaama vastas, et kontrollida Tallinna poolt tulijaid. Rikkumiste tuvastamisel kutsusid kiriku kõrval ootavad helkurvestidega varustatud politseinikud autojuhid kõrvale, et nendega edasi tegeleda.
Kõne on elust tähtsam
Mõne tunni jooksul kontrolliti erinevaid autojuhtimist puudutavaid aspekte. Peamiselt jälgiti, milliste kõrvaliste tegevustega autojuhid sõitmise ajal tegelevad. Mõistagi oli erilise tähelepanu all telefoni kasutamine. Samal ajal jälgiti ka seda, kas autodes viibivad isikud kasutasid turvavööd ja kas lapsed olid nõuetele vastavalt kinnitatud.
Smirnov tõdes, et selliste ettevõtmiste juures tulebki mitut asja korraga teha. Nii jõudsid politseinikud jälgida ka seda, kas ringilt väljudes kasutatakse suunatuld ja jälgitakse liiklusmärke.
Enne reidi algust sai räägitud ka sellest, mis rikkujaid ees ootab. Teatud juhtudel piisab hoiatusest, teiste puhul tehakse trahvi. Kõik sõltub konkreetsest olukorrast. Smirnov rääkis, et sama päeva hommikul tabati inimene, kes hoidis autoga sõites telefoni käes. Ta kasutas küll käed-vabad süsteemi telefonikõne vastuvõtmiseks, kuid süsteem toimis vaid sellisel juhul, kui autojuht telefoni käes hoiab. See ei olnud tal küll kõrva ääres, kuid samal ajal polnud ta käsi ka vaba. Smirnov ütles, et sellises olukorras oli näha, et inimene on astunud saame selleks, et olla seadusekuulekas, kuid tema tegevus ei olnud siiski päris õige. Autojuhile anti näpunäiteid ning selgitati, et selline käitumine ei ole ohutu.
Kui aga autoroolist avastatakse inimene, kes konkreetselt telefoniga räägib, siis pikemat juttu ei tule. Smirnovi sõnul on telefoniga rääkimise ohtlikkusest aastaid räägitud. Ta ütles, et sellisel juhul on tegemist kaasliiklejatesse hoolimatu suhtumisega ja selle inimese käitumist tuleb mõjutada juba rahatrahviga. „Kõned on miskipärast tähtsamad kui inimeste elu,” ütles Smirnov. Eelmisest aastast on teada mitu juhtumit, kus telefoni kasutamine tõi endaga kaasa väga ränkade tagajärgedega avariisid.
Veel suuremat probleemi kujutab endast telefonidega sõnumite saatmine. Varem räägiti mõnest sekundist, mil autojuhi pilk ei ole teel, aga sõnumite saatmise puhul on see aeg tunduvalt pikem. Nii mõnigi autojuht ei mäleta enam täpselt, kuidas ta ühest punktist teise jõudis.
Enne reidi oli Smirnov aga optimistlik ja avaldas lootust, et rikkumisi ei tuvastata. Pool tundi hiljem hakkas tunduma, et Raplas on tõeliselt eeskujulikud liiklejad, sest ühtegi rikkumist polnud selleks ajaks avastatud. Samas tõdes fotoaparaadi taga olnud Marion Pettai, et ilm oli veidi kehv, sest autoklaasid peegeldasid palju vastu ja raske oli näha, mis olukord autos valitses. Samuti oli selge, et selleks ajaks oli meedias juba üsna palju toimuvast teemanädalast räägitud ja inimesed olid asjaga kursis.
Korraga aga peatasid kiriku kõrval seisvad politseinikud kaubiku. Juht oli jäänud pildile telefoniga rääkides ning sai oma tegevuse eest trahvi. Mõistagi selgitas ta oma tegevuse tagamaid ka politseinikele ja lubas edaspidi telefoniga autoroolis mitte rääkida.
Teema vajab suuremat tähelepanu
Patrullitalituse juht Margus Kaldma ütles, et reid kestis kokku 2,5 kuni 3 tundi. Selle aja jooksul tuvastati kolm rikkumist turvavarustuse kasutamisel ehk turvavööta sõitjat. Telefoniga rääkis samuti kolm autojuhti.
Terve eelmine nädal oli turvavarustusele ja kõrvalistele tegevustele keskendunud. Kaldma ütles, et omavahel lepiti kokku, et teemaga tegeletakse lisaks planeeritud reidile tavapäraselt muude ülesannete kõrval. Terve eelmise nädala jooksul tabati kokku kuus turvavarustuseta sõitjat ja kaheksa telefonikasutajat.
Kaldma tõdes, et see on tegelikult kõigest jäämäe tipp. Vahele jääb vaid väike osa neist, kes tegelikult autoroolis telefoni kasutavad. Miskipärast peavad inimesed telefoni kasutamist iseenesestmõistetavaks tegevuseks. Saadetakse sõnumeid ja tegeletakse kõige muuga peale juhtimise. Tihtipeale ei pea autojuhid oma tegevust ka kuigi taunimisväärseks. Kaldma sõnul on kurb, et inimesed pärast kõikvõimalikke erinevaid kampaaniaid ikka ei teadvusta telefoni kasutamisest tulenevat ohtu.
Samas tõi ta välja ka asjaolu, et suur osa meie liikluses olevatest autodest on varustatud juba sisseehitatud käed-vabad süsteemiga. Miskipärast seda võimalust ei kasutata. Raske öelda, kas see tuleneb oskamatusest telefoni autoga ühendada või lihtsalt mugavusest.
Teisalt ütles Kaldma, et liikluses on näha ka väga eeskujulikke sõitjaid, kes telefoniga rääkimiseks tõesti tee ääres seisma jäävad. On tunnustamist väärt, et liiklejate seas on ka neid, kes teadlikult riske väldivad.
Kaldma leiab, et sellised ettevõtmised on kahtlemata vajalikud. Kui ennetustöö ei anna vajalikku tulemust, on järelevalve üks võimalus inimeste käitumise mõjutamiseks. Inimlikust seisukohast mõtleb ilmselt roolis telefoniga rääkimise eest trahvi saanud autojuht enne järgmist kõnet juba põhjalikumalt järele.
Kaldma lisab, et telefonide kasutamine on kasvav probleem ja politseil tuleb sellele aina enam keskenduda, kuigi inimesed ei ole tihtipeale varmad ise tunnistama, et nad telefonile keskendudes näiteks teelt välja sõitsid. Kindlasti ei tähenda teemanädala lõpp seda, et edaspidi politsei sellele tõsist tähelepanu ei osutaks.
