Helerin Väronen.
Kohila volikogu andis 27. veebruaril oma arvamuse maavara geoloogilise uuringu loa andmise kohta Alesti VI uuringupiirkonnas.
Uuringuluba taotleb Nordecon AS ja uuringu eesmärgiks oleks välja selgitada kruusa lamamisse jääva ehituslubjakivikihi tüsedus, maavara kvaliteet ja kaevandamistingimused, mis võimaldaksid lubjakivi varu hinnata aktiivse tarbevaruna ning hiljem taotleda sellele alale kaevandamisluba.
Nordeconil on plaanis rajada uuringuruumi piires kuni 15 puurauku (sügavus kuni 35 meetrit) ja kuni 20 uuringu kaeveõõnt.
Geoloogilise uuringu loa taotluse esitas Nordecon Keskkonnaametile juba eelmise aasta kevade lõpul. Kuigi nii kohalikud elanikud kui ka Kohila vallavalitsus olid toona uuringute vastu, ei sõltu loa saamine neist. Selle annab Keskkonnaamet. Või juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus maavara otsinguks uuringuloa andmisega, võib loa andja (praegusel juhul Keskkonnaaamet), taotleja (Nordecon AS) ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt.
Eelmise aasta augusti lõpul saabunud Keskkonnaameti otsuses seisab, et nende hinnangul puudub uuringutel oluline keskkonnamõju, kuna kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava geoloogilise uuringuga ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike.
Kohaliku rahva poolt kardetakse kõige enam uuringutega ja hilisema kaevandamisega kaasnevat põhjavee režiimi rikkumist, kuigi Keskkonnaameti hinnangul ei mõjuta geoloogiline uuring põhjavee režiimi. Samas on tegemist karstialaga, mida on hüdrogeoloogiliselt tervikuna vähe uuritud, nii et mõjud on prognoosimatud. Eeldatavalt ei ületata Keskkonnaameti arvates ka uuringu käigus vibratsiooni, õhusaaste ja müra piirmäärasid.
Jaanuari lõpus edastas keskkonnaministeerium Kohila vallavalitsusele Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu geoloogilise uuringu loa andmiseks Nordeconile. Selle eelnõu kohaselt ei ole uuringuloa keeldumise otsuses keeldumise põhjused piisavad ning riigi huvi lähtuvalt maavarade uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest, maapõue säästlikust ja majanduslikult otstarbekast kasutamisest ning varustuskindluse aspektist on kohaliku omavalitsuse arengusuundadest kaalukam.
Maakomisjoni esimees Andrus Saare sõnas volikogu istungil, et tegemist on vastuolulise punktiga. Kohalikud elanikud (üle 74) ja rekreatsiooniala väljaarendaja MTÜ Speedline Racing (kuulub Speedline Baltic OÜ omanikule Tarmo Räbovõitrale) on saatnud komisjoni mahuka materjali, milles soovivad, et uuringuluba ei antaks. Kaevanduspiirkonna kõrval asuva kinnistu kohta on aastal 2012 koostatud detailplaneering, mida riik ei ole vaidlustanud. See on kehtiv ja arendaja liigub oma tegevusega seal edasi. Saare sõnas, et kui pärast uuringuid hakatakse kaevandama, siis mitte lihtsalt pinnase pealt kruusa, vaid plaan on minna allapoole põhjaveetaset paasi lõhkuma ja kildu tegema.
“Ja siis ei saa puhkealal olla rahulik puhkeala, sõltumata sellest, mida ütleb Keskkonnaameti hinnang. Teisalt on imelik öelda uuringutele ei. See on põhimõtteline joon, et uuringuid ei keelata. Samas me teame, et uuringuid tehakse eesmägiga hakata kaevandama, mitte niisama, et saada informatsiooni.”
Kaevandamisloa andmine või keelamine on maakomisjonis kaalutletud ja argumenteeritud, otsust ei tehta pimesi. Kuna Alesti VI uuringuruumi teeninduspiirkonna ehituskruusa, -liiva ning -lubjakivi ja -dolokivi varustuskindlus on tagatud kümneks aastaks, ei olnud maakomisjoni arvates otstarbekas läbi viia täiendavaid uuringuid. Samuti on see vastuolus Kohila valla arengukavaga aastateks 2012-2025 ning kohalike elanike õigustatud ootustega rekreatsiooniala ja atraktiivse elukeskkonna arenemisel.
“Me teame, et see ei lõpe sellega, see läheb kohtusse edasi. Aga siis saab öelda, et me oleme ühte ja sama joont hoidnud, me oleme oma elanike eest seisnud. Ehk siis läheme lõpuni,” sõnas Saare.
Priidu Rõõmus lisas, et arendatav puhkeala on seotud ju Alesti veesilmaga. Ja kõik, kes seal ujumas on käinud, teavad, kui selge allikaveeline see on. Kuid kui hakatakse seal uurima ja puurima, siis tekib oht, et see veekogu kaob üldse ära. “Me ei ole Lõuna-Eesti, meil on neid veesilmasid niigi vähe. Me peaks igat oma veesilma väga agressiivselt hoidma.”
Ühehäälselt oli Kohila volikogu Alesti VI uuringupiirkonnas geoloogiliste uuringute loa taotlemise vastu. Lõpliku otsuse uuringuloa andmise suhtes teeb aga riik ja Kohila vallavanem Heiki Hepner loodab, et terve mõistus võidab ning uuringuteks luba ei anta. Riik aga ei pea oma otsuses kohaliku omavalitsuse otsusega arvestama. Hepner sõnas, et tegemist on küll vaid uuringuga ja selle keskkonnamõjud oleksid väikesed, kuid uuringutel ei oleks ilma järgneva kaevandamiseta perspektiivi.
Hepner lisas, et riigi poolt on eriti näotu see, et viis aastat tagasi, kui anti luba piirkonna detailplaneeringuks, ei nähtud vajadust uuringuteks ja kaevandamiseks. Nüüdseks on aga kohalikud inimesed ja puhkeala arendaja investeerinud piirkonda ja oma kodudesse suuri summasid ja kohatu on neile nüüd öelda, et järgmised 25 aastat on teil ikka kaevandus kohe kõrval. “Riik ei saa olla nii lühinägelik ja hetkeemotsioonidest otsuseid teha. Otsused tuleb teha tulevikku vaadates,” sõnas Hepner.
