Sisuturundus. Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine

3

Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail Baltic raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Rapla maakonnas. Minister kehtestas lisaks 13.02.2018 Harju ja Pärnu maakonna osas maakonnaplaneeringud raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud. Rail Balticu rajamine on seotud suure avaliku huviga.

Raudtee trassi koridori asukoha määramisel kaaluti mitut võimalikku asukohta, mille tulemusena valiti trassikoridori asukoht nii, et raudtee rajamine oleks tehniliselt teostatav ja majanduslikult tasuv ning raudteest tulenevad mõjud ja häiringud oleksid minimaalsed nii inim- kui ka looduskeskkonnale.

Planeeritud trassikoridori pikkus Rapla maakonnas on 55 km ja see kulgeb läbi kolme kohaliku omavalitsuse territooriumi: Kohila vald, Rapla vald ja Kehtna vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees.

Raudtee on kavandatud reisirongidele kiirusega kuni 240 km/h. Kaubarongide kiirus on kuni 120 km/h. Rahvusvahelise reisirongi peatus on planeeritud Raplasse. Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.

Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori alale jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Planeeringuga määratud trassikoridoris sätestatud maakasutustingimused kehtivad kuni Rail Baltic raudtee valmimiseni. Pärast raudtee kasutusloa väljastamist tulenevad kitsendused raudteest ja selle kaitsevööndist.

Rail Baltic maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Seletuskirjas on kirjeldatud planeeringulahendus omavalitsuste kaupa haldusreformi eelsetest piiridest lähtuvalt. Trassikoridori kasutamise põhimõtted ja tingimused on toodud kogu planeeringuala kohta. Planeeringu koosseisus on kolme maakonda hõlmav joonis (mõõtkava 1:220 000) ja Rapla maakonna põhijoonis (mõõtkava 1:80 000). Samuti on eraldi joonised (mõõtkavas 1:20 000) koostatud enne 2017. aasta haldusreformi eksisteerinud kohalike omavalitsusüksuste territooriumitele jäävate trassilõikude osas.

Planeeringute koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused. Planeeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Meetmete tõhususe kontrollimiseks projekti edasistes etappides on KSH  aruandes esitatud seirekava. Maakonnaplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb piiriülene keskkonnamõju.

Kehtestatud maakonnaplaneeringu materjalid on kättesaadavad veebilehel:
http://www.maavalitsus.ee/maakonna-planeeringud Rapla maakonna alajaotuses.

uuemad vanemad enim hinnatud
hirm
Külaline
hirm

Avalik huvi võib-olla ilmselt piirkondades, mida RB otseselt (veel) negatiivselt puudutanud pole. Pigem on tavakodaniku huvi vastupidine. Külade kaupa inimestele on eluliselt tähtis, et seda “vereimejat” ei tuleks. Muidugi ei minda neisse piirkondadesse küsima, sest siis ei paista elu enam nii ilus! Ja eks tellija valib ka muusika 😉 2

lucky
Külaline
lucky

RB trassiga seoses peavad kahel pool paiknevad inimesed vastaspoolele saamiseks kasutama trassi loodud väheseid läbipääse. Kui arvutada nende inimeste summaarne täiendav ajakulu võrreldes praegu kehtiva liiklusskeemiga ja kõrvutada seda RB reisijate summaarse ajavõiduga sama ajavahemiku kestel, siis on RB kasutajate võit tühine. Lisandub täiendav energiakulu, mis annab taas panuse ülemaailmsesse soojenemisse, teede ja sõidukite amortisatsioon pealekauba. Ei tea, et need aspektid kajastuksid majanduslikes arvutustes. 5

Raudteelt
Külaline
Raudteelt

Ehk saaks viite, kus see suur avalik huvi on selle RB vastu? Minuteada, pooldajate arv muudkui väheneb. Mida rohkem tõde selle raudtee rentabiilsuse kohta päevavalgele tuleb, seda rohkem pasundatakse riigi tegelaste poolt selle n.ö. vajadusest. Korra juba arvutuste ajal “eksiti” 4 miljardi EUR võrra. Juttu käis ka kaubaveost. Nagu teada, kaup (transiit) liigub idast läände, ning hetkel oleva kaubakogusega suudab raudtee operaator minimaalset tulu teenida, mis aga omakorda läheb infrakasutus tasu katteks. RB-l lubatakse küll kiiremat kaubaveo kiirust, kuid kiiruste tõstmisega suurenevad ka nõuded infra tehnilise seisukorra suhtes, kuid põhiküsimus on selles-mida vedada plaanitakse? Lõunasuunalt NATO tanke ja põgenikke ja… Read more »