Kas minu aeg on tõesti juba läbi? Kuulge, see on ju diskrimineerimine!

Tõnis Tõnisson.

Juba mõnda aega on tööjõuturul täheldatud väärtuste muutumist ehk nn komberuumi (kui laenata presidendilt terminit) teisenemist. See puudutab suhtumist vanemaealistesse töötajatesse.

Seni on erinevates kultuurides läbi sajandite peetud austamisväärseks elatud aastatega kogutud kogemusi ning oskusi. Eestis, võib-olla ka mõnes muus hiljuti iseseisvunud riigis, on viimase paarikümne aastaga toimunud aga oluline pööre, mis seab kogemustest ja oskustest ettepoole julguse riskida, võime olla lihtsalt lahe kollektiiviliige ja kasutada lapsepõlvest kaasa saadud tehnotaiplikkuse pisikut igasuguste nutilahenduste rakendamisel.
Erinevad uuringud kinnitavad, et ka napilt viiekümnendate eluaastate piirist üle astudes võib inimene äkki tajuda, et ta on kollektiivis justkui mõneti tõrjutud olekus, et teda ümbritsevad kolleegid on temast tunduvalt nooremad ja hoopis teistsuguste huvidega. Ja kui peaks veel juhtuma, et ta vabaneb mingil põhjusel seniselt töökohalt, siis selgub ootamatult, et tal võib olla väga raske sobituda tööturul kehtima hakanud uute reeglitega. Ta tunneb ennast reaalselt diskrimineerituna.

Uudise edasilugemiseks tuleb teil osta tasulise sisu pääse.
Logi SisseOsta pääse!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga