Aivi Meister, Nõmme küla külavanem / foto: erakogu.
Et valdade ühinemine tõesti teoks on saanud, kinnitas 13. aprillil Juuru rahvamajas Rapla valla külade tänuüritus, mis oli esimene suurem kokkusaamine. Valla külade arvus on toimunud omapärane vangerdus – varasema 38 küla asemel on nüüd 83.
Ühtekokku mahutas saal 73 inimest 32 külast/alevist, „uusi ja vanu“ enam-vähem pooleks. Avasõnades arvas Ülle Laasner muigamisi, et tänuürituste korralduspaikadele saigi juba ring peale, nii et ühinemine tuli õigel ajal.
Vallavanem Piret Minn leidis, et elame põneval ajal, on oluline, et ise teame, mida tahame. Enda initsiatiiv elu korras hoida on oluline, kui vald vähegi saab, siis aitab.
Kultuurikomisjoni esimehe Väino Sassi sõnul sai nüüd Raplast pealinn. Tugev pealinn annab tuge maale ja tugeva maa hoidmiseks peab olema jaksu ja jõudu. Rapla Valla Külade Ühenduse juhatuse esimees Tiit Tammsaar tervitas kevade puhul, mis on uue algus, nagu ka see kokkusaamine. Ta leidis, et tänased laureaadid on suisa ajaloolise tähtsusega. Rapla Maakonna Külade Liidu juhatuse liige Ivi Sark pani südamele, et sädeinimesed oma leegil kustuda ei laseks; kui on väsimus, tuleb hoog maha võtta.
Järgnevalt kuulutas Ülle välja üllatuskülalise, riigikogulase Tanel Talve, kes nentis, et üllatajaroll oli temalegi üllatus, aga hea on saada uusi sõpru. Ta tõi kaasa tervitusi Voose külast Harjumaalt, kus tema enda juured, ja arvas, et tore olekski vastastikku külas käia. Rita Triinu Peussa, Partnerluskogu juhatuse liige, teatas, et tema ettekandele kulub kõigest poolteist tundi ja siis saab peoga pihta hakata. See oli siiski nali ja umbes viie minuti sisse mahtus põgus ülevaade Leaderi abikäe võimalustest.
Tutvustamiseks panid Röa külavanema Sandra Mägi ettepanekul laudkonnad kokku loo elust enesest. Lugusid oli erinevaid, kurepesa püstitamisest vaarisade lapsepõlveni. Noa- ja kahvliklõbin vakatas, kui lavale astusid Juuru kooli noored näitlejad Pipi looga, mis pisut uues kuues. Et näitetrupp on 2018 Raplamaa kooliteatrite laureaat, kumas nende mängimisest selgelt läbi.
Pärast etendust oli aeg aasta sädeinimese väljakuulutamiseks küps. Siinkirjutaja tutvustas nominente tähestiku järjekorras, et nad saaksid heas mõttes „praadida“ ja et kõigil säiliks lootus lõpuni. Siinkohal ülilühikirjeldus nominentide „ülesandjate“ nägemustest.
Age Rebel, Andra Liibek ja Meelika Reede MTÜ-st Hagudi Hakkajad. „Need kolm naist on suurimad motivaatorid, eeskujuks kõikidele ühendustele ja üksiküritajatele. Neid iseloomustab suur süda, rõõmsameelsus ja meeletu teotahe teha midagi oma kogukonna heaks.“ Kairi Kaadu Purilast. „Ta on Purila tõeline patrioot. Mida iganes ta oma rahuliku, samas tulihingelise järjekindlusega eest vedada võtab, see ka tehtud saab. Kairis on olemas just see Säde, mis hoiab elavana terve kogukonna tuld.“
Milvi Karen Juurust. „Ta on asendamatu vallaüritustel, kus valmistab sööke ja katab lauad. On väljas kihelkonna- ja kogukonnapäevadel, heategevuskontsertidel ja laatadel, ootamata tasu.“ Margo Koppelmann Röast. „Tema algatusel on külaplatsil kiik ja pitsaahi, ta on oma krundil avanud külaürituste pidamiseks endise romula hoone. Ta on panustanud oluliselt külaarenduslike projektide algatamisel ja elluviimisel.“
Irma Robam Vahastust. „Tema juhatada on raamatukogu, tal on siduv kokkupuude mitmete põlvkondadega. Ta teeb iga päev kultuuriloolises tähenduses rohkem, kui kirjutavad ette ametijuhendid.“ Ivi Sark Iirast. „Ta on aastaid olnud piirkonna külaelu edendaja, on vahelüliks elanike küsimuste ja probleemide lahendamisel vallavalitsusega, seisab hea küla ühistegevuse ja maine loomisel.“
Urmas Tulvik Jalaselt. „Ta on kandi aktiivne koduloouurija ja koolitaja, avatud ja abivalmis. Kui ta on midagi lubanud, siis seda ta ka teeb. Ta märkab, hoolib ja tegutseb.“ Margus Viidemann Kuusikult. „Ta on heade ideede generaator, kellel kaasamisvõimed, et tulevikus midagi ära teha. Ta on alati abiks ürituste elluviimisel. Lahtist kaevu meie küla elanikud ei pea enam kartma ja kuulutustetahvel on valminud – isegi knopkad on saadaval.“
Kõikide tublide ja veel tublimate hulgast kuulutati aasta sädeinimeseks Kairi Kaadu.
Vahepeal keerutati jalga Aivar Araku juhitud kapelli saatel, pandi teadmised proovile viktoriinis ning oligi aeg reastada tublid külad.
Kabala on küla, mis vahepeal Tammeks muudetud, aga oma nimi võideldi tagasi. Külas on palju traditsioone: advenditule süütamine, kevadine rohevahetus, koos rajati küla keskele istutusala. Küla elanike tegevus on kantud põhimõttest, et ainult ise oma aktiivse ja positiivse hoiakuga saab muuta elu kodukülas.
Kodila on ehitanud lasteaia territooriumile mänguväljaku, on korraldatud foto- ja autoorienteerumist, peetud külalaata, aidatud korraldada valla külade kokkutulekut. Kodila trump on edukas näitetrupp.
Kuusiku on väga ühtehoidev. Oli ka Raplamaa teo nominent mõisa 550. aastapäeva tähistamisega, korda on tehtud park, kus uus sild, korrastatud sissesõidutee. Koos otsustatakse, koos pidutsetakse ja ühiselt leitakse muredele lahendusi.
Purila sai uue hingamise 2006. a. On ehitatud puhke- ja mänguväljak, millest kujunenud külaplats, püstitatud võrkpalliplats. Purilat iseloomustab hästi lause “omad hoiavad kokku”.
Vahastu asub praeguse ühisvalla piiri ääres, vallakeskusesse jääb suisa 43 km. Nende uhkuseks on vabatahtlikud pritsumehed ja on ka oma „kirik keset küla“. Külas elavad toimekad inimesed, kellele läheb korda oma kodukoha minevik, olevik ja tulevik.
Kõik külad on ääretult tegusad ja tublid, aga aasta küla tiitliga läks koju Vahastu.
Kui kõigil tiitlid, õnnesoovid ja kingitused käes ning aitäh saanud ka õla allapanijad, oligi aeg kahjutundega ära süüa imekaunis tort, et siis tuleviku suhtes lootusrikkad sammud kodu poole seada.
