Peatame pahupidi regionaalse toetuse!

0
aivar kokk

Aivar Kokk, Riigikogu maaelukomisjoni esimees (IRL)

Räägime täna äärmiselt palju tasuta ühistranspordist, kuid samal ajal ei saa väga paljudest paikadest isegi raha eest kuhugi sõita, sest lihtsalt puudub bussiühendus!

Tagatipuks oleme loomas olukorda, kus selle asemel, et maapiirkondi toetada, toetame Harjumaad. Nimelt on ju Harjumaal peaaegu pooled bussiliinid kommertsliinid ja ühistranspordiliinide piletitulu on siin kõige suurem. Võtame hetkeks aja maha ja arutleme, mis on tegelikult nn tasuta ühistranspordi eesmärk. Miks see te ema üldse päevakorral on?

Täna on Eestis kolm bussi­transpordi korraldajat. On kommertsliinid, mida riik ei doteeri. On omavalitsuste poolt doteeritavad liinid, näiteks õpilaste vedu. Lisaks on ka avalikud liinid ehk liinid, mida doteerib riik. Just neid viimaseid soovib minister Simson 1. juulist teha sõitja jaoks tasuta liinideks ehk doteerida riigi poolt sajaprotsendiliselt.
Selle tulemusel oleme olukorras, kus ühel liinil saab tasuta sõita, teisel liinil sõidetakse valla raha eest ja kolmandal peab sõitja endiselt oma pileti eest ise tasuma. Seda olukorras, kus Eestimaal on väga palju neid külasid, kust ei saa bussi peale isegi raha eest mitte. Praeguse plaani järgi ei saaks ka edaspidi. Tasuta ühistransport pidi ju olema regionaalne meede, aga minu meelest on asjad veidi sassi läinud ja see on lausa pahupidi regionaalne meede!

Teeme paremini

Minu töö poliitikuna on leida Eesti inimestele kõige paremad lahendused ning lähtuda seejuures põhimõttest, et parim lahendus peab olema mõistlik ka riigi rahakotile. Kardan, et tasuta ühistranspordiga nõustudes avastame end ühel hetkel olukorrast, kus enamik kommertsliine on kinni pandud, omavalitsused maksavad endiselt oma inimeste sõidu eest, ettevõtjad maksavad tööliste veo eest ning samal ajal võtavad avalikud liinid riigi eelarvest iga aasta aina suurema tüki. Ja kokkuvõttes pole olukord ühistranspordis grammigi paranenud, sest sõidugraafik on endiselt hõre ja paljudest küladest buss läbi ei sõidagi.
Ärme pillu ilusaid lubadusi, vaid läheneme teemale mõistlikult ja otstarbekalt. Vaatame reisijatevedu ühise tervikuna ning lahendame probleeme samm-sammult. Tegeleme esmalt sellega, et luua võimalused liinivõrgu parandamiseks ja lisaliinide avamiseks. Järgmisena peaksime vaatama üle elanikegrupid, kes vajavad abi. Praegu on tasuta sõidu õigus alla seitsmeaastastel lastel ja raske puudega inimestel.
Minu arust võiks riigi tasandil lubada tasuta bussisõitu kooliõpilastele, kelle eest täna maksavad omavalitsused, ning ka pensionäridele. Kõigile teistele aga võiksime kehtestada ühtse piletihinna, sõltumata sellest, kus reisija elab, kust ta bussi astub ning kuhu sõidab. Seejuures peaksid samasugused reeglid kehtima kogu ühistranspordivõrgule, ka kommertsliinidele ja rongisõidule.

Oleme ka Riigikogu maaelukomisjonis seda teemat mitmel korral arutanud ja leidnud ühiselt, et veel on võimalik plaane muuta ja läheneda ühistranspordiga seotud murede lahendamisele mõistlikult.
Rääkides tasuta reisijateveost, peaksime esmalt kokku leppima, millistele elanikegruppidele suudame seda teenust pakkuda. Nagu juba eelnevalt mainisin, maakonna piires võiks bussisõit tasuta olla alla seitsmeaastastele, aga ka kooliõpilastele, pensionäridele ja puuetega inimestele.
Täna on keskmine bussipileti hind avalikel liinidel 0,65 eurot. Edaspidi võiks olla ühtne süsteem, et näiteks üheotsapilet maksab 50 senti, päevapilet 1 euro ja kel tihedamalt tarvis sõita, saab osta 12-eurose kuupileti. Peame silmas pidama, et kui kompenseerime bussipileti teatud grupile avalikus transpordis, siis peaksime sama tegema ka kommertsliinidel!

Loome võimaluse nõudepeatusteks

Kaugliinide piletitulust toovad suurema osa suurte keskuste vahel reisivad sõitjad, kelle jaoks veoteenuse kvaliteet väljendub ühenduse kiiruses ja sujuvas sõidus. Seetõttu ongi suur osa kaugliinidest ekspress- või kiirliinid. Väikese nõudlusega peatuste lisamine sõiduplaani pikendab busside sõiduaega ning muudab teenuse vähem atraktiivseks, seega ka vähem konkurentsivõimeliseks. Sel põhjusel olemegi olukorras, kus konkurentsis püsimise nimel on kasulikum mitte lisada sõiduplaani peatusi, kust sõitjaid pidevalt peale ei tule.
Oleme seda küsimust arutanud nii maanteeametiga kui ka liinivedajatega ja leidnud üheskoos lahenduse. Väiksema nõudlusega peatuste teenindamiseks tuleb sõidupilet osta eelmüügikanalist, et soovitud peatusest siseneda. Nii saab ka vedaja arvestada üksnes nende peatuste teenindamisega, kust piletid on ostetud, ning ülejäänud marsruudi saab ta läbida juba suurima lubatud sõidukiirusega. Kõik, kellel on selline mure, et nad näevad busse peatusest mööda sõitmas, aga sooviksid nõudepeatust, palun võtke ühendust kohaliku ühistranspordikeskusega või maanteeameti ühistranspordiosakonnaga yhistransport@mnt.ee. Sellise mudeli korral peab nõudepeatusest bussi peale soovija arvestama asjaoluga, et buss võib sõiduplaanist mõnevõrra kõrvale kalduda, kuid mitte üle 10 minuti terve liini ulatuses. Tulevikus võiks selle tarbeks arendada lausa elektroonilise lahenduse, mille abil saab nõudepeatuses bussi peale tulla sooviv reisija bussi liikumise kohta jooksvat infot.

Motiveerime ettevõtjaid hüvitama töötajate transpordikulusid

Kogu selle arutelu keskel ei tohi me unustada ettevõtjaid, kes sõidutavad oma töötajaid eriotstarbeliste bussidega tööle ja koju. Hetkel kehtib tulumaksuseadusest tulenev regulatsioon, mille kohaselt loetakse töölkäimisega seotud transpordikulude hüvitamine erisoodustuseks (välja arvatud erisused), mis kuulub maksustamisele.
Olukorras, kus riik püüab ühistranspordi eeliskasutamist soodustada, ei ole see ettevõtjate jaoks just kõige mõistlikum lahendus. Kui riik kasvõi osaliselt pakub nn tasuta ühistranspordi teenust, siis oleks äärmiselt jabur, kui jätkame olemuslikult täpselt sama otstarvet täitva teenuse maksustamist erisoodustusmaksuga.
Oleme komisjoniga pöördunud rahandusministeeriumi poole, et selgitada välja sellise seadusemuudatuse mõju riigieelarvele. Kui kõik olulised aspektid on selged, plaanib maaelukomisjon esitada Riigikogule ka tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega vabastataks ettevõtted töötajat tööle ja koju viiva ühissõiduki piletite kulude hüvitamine erisoodustusena maksustamisest.

Peame otsuseid langetades meeles hoidma, et avaliku liiniveo korraldamisel langetatavad otsused mõjutavad ka kommertsliine. Kommertsalustel toimiv liinivedu toimib täna erinevalt avalikest bussiliinidest ilma riigi dotatsioonita. Seetõttu peame vältima olukordi, kus liiniveo korraldamisel kujundame oluliselt ümber turutingimusi ning selle tulemusel tekitame täna hästi toimivatele liinidele avalike vahendite toel ebatervet konkurentsi. Nii kahjustame tänaste vedajate majandustegevuse jätkusuutlikkust.
Seetõttu ei tohi tasuta ühistranspordi kehtestamisse suhtuda pealiskaudselt, sest oht ebaterve konkurentsiolukorra tekitamiseks on suur! Usun, et kirjeldatud ettepanekud aitaksid sellist olukorda vältida ning need parandaksid oluliselt ka elanike liikumisvajadustele vastavate bussiliinide kättesaadavust. Sellisel juhul räägime tõepoolest regionaalsest meetmest.