9.9 C
Rapla
Neljapäev, 28 märts 2024
ArtikkelRaplamaa rahvamuusikud olid Rannalõõtsa võistumängimisel edukad

Raplamaa rahvamuusikud olid Rannalõõtsa võistumängimisel edukad

Helerin Väronen.

Haapsalus toimus 31. märtsil omalaadne Rannalõõtsa võistumängimine, kus eripreemia sai mitu Raplamaa lõõtsamängijat ning karmoškade arvestuses saavutas Merili Burmeister kolmanda koha.

Sedasorti võistumängimine toimus teist korda ja kohale oli tulnud 26 pillimeest ja -naist. Neist 14 mängis karmoškat ja 12 lõõtsa. Eelmisel aastal korraldatud võistumängimisel olid võistlejad jagatud algajateks ja edasijõudnuteks, seekord sellist vahet ei tehtud, kuid karmoškade ja lõõtsade arvestuses võisteldi eraldi.
Karmoškade arvestuses sai kolmanda koha Vallo Rajasaare ja Ruti Kirikmäe järel Kivi-Vigala põhikooli õpilane Merili Burmeister. Eripreemia saanute seas oli Raplamaa lõõtsamängijaid kolm – Bert Laak, Leen Burmeister ja Silvi Sisas. Bert Laak oli ühtlasi kõige noorem osaleja ja saavutas ka publiku lemmiku tiitli koos August Rapiga, kes oli võistluse kõige vanem osaleja. Võistumängijate seas oli ka Raplamaa mees Ants Karu.
Leeni ema Eve Burmeister sõnas, et võistumängimine läks Raplamaa muusikute jaoks tõesti hästi. Ta ise küll võistlusel kohal ei käinud, kuid tema abikaasa sõnul oli publikut tõesti palju ja mängijad ise nautisid võistlust väga.
Täiskasvanud õpivad lõõtsa ja karmoškat pigem omal käel, aga lapsed alustavad õppimist siiski juhendaja käe all, harjutades muidugi ka omal käel palju. Eve ise on õpetanud Berti, kuid nüüd õpetab teda Enrik Visla. Merili käib Eve juures tundides lõõtsamängu õppimas ja Leen õpib oma pilli kodus nii palju, kui aega ja viitsimist on.
Žüriis olid Haapsalu lõõtsamängija ja üks ürituse korraldajatest Anti Nöör, Lõuna-Eesti lõõtsameister ja -mängija Heino Tartes ning Margus Põldsepp ansamblist Untsakad. Oma oskusi sai iga osaleja näidata viie minuti jooksul.
Tartes rääkis, et võistumängimine kulges hästi ja ainult suur rõõm on sellest, et Läänemaal on hakatud propageerima nii karmoška- kui ka lõõtsamängu. Pillimängu areng nendel instrumentidel on tema sõnul jõudnud kaugele. Selline pillimäng on Tartese sõnul „üks tõeline Eesti Nokia“. Lõõts pole klassikaline pill, vaid rahvapill ja selle mängimisel pole Tartese sõnul piire, nii kuis pillimees mängib, nii ongi õige. Vanasti polnud siinkandis ei pille ega õpetajaid, aga nüüd on nii pillimeistreid kui ka õpetajaid aina enam. Ja aina rohkem on ka pillimänguhuvilisi, just nooremate seas. Tartes lisas, et vanema põlvkonna kohustus ongi oma teadmisi edasi anda.
Tartest üllatasid kõige enam kaks nooremat võistlejat, Bert Laak ja Leen Burmeister, kes mõlemad said temalt ka eripreemia.
Rannalõõtsa võistumäng on Tartese sõnul justkui pillimeeste hooaja avaüritus. Kohale tuldi üle terve Eesti ja nii mõnigi hakkas Haapsalu poole liikuma Lõuna-Eestist päris vara hommikul, tahtmine osa võtta oli lihtsalt niivõrd suur. Tartes kiitis ürituse korraldajat Anti Nööri ja sõnas, et sel aastal oli hea, et lõõts ja karmoška kvalifitseeriti eraldi. „Lõõts on ikka midagi muud kui karmoška.“

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare