Selgroo-ootus tasus end ära

7

Siim Solman.

Neljapäeval sai meie mõnda aega koos käinud, laienenud Rapla vallavolikogu taas kokku, et arutada asju ja olla ka niisama igati asjalik. Erinevalt tavapärastest istungitest oli seekord õhus pinget. Päevakorra kolmas punkt otsustas, ilma liialdamata, Rapla täiskasvanute gümnaasiumi (RTG) elu ja surma üle.
“Menüüs”oli seekord kaks valikut: kas liita RTG värkelt valmiva riigigümnaasiumiga või jätta kool oma praegusesse asukohta Rapla keskraamatukogu hoonesse.
Tunnistan julgelt, et olen ka mina selle kooli (RTG) vilistlane. Tegin kunagi sellise valiku teadlikult just sel lihtsal põhjusel, et saaksin käia tööl ja samal ajal omandaksin ka hädavajaliku hariduse. Olla majanduslikult vanematest sõltumatu tundus igati mõistlik otsus.
Me kõik, kes me vähegi suudame mõelda, tajume, et kui see hädavajalik hariduse omandamise vorm viia ühe katuse alla tavagümnaasiumiga, on see Rapla täiskasvanute õppele surmaotsus. Liha ja kala ei sööda koos. Selle õppeasutuse nimi Rapla TÄISKASVANUTE gümnaasium selgitab nii mõndagi. Selle kooli õpilane on valdavalt täiskasvanu. Paljudel on ka pere loodud ja töökoht kenasti olemas. See on üks asine seltskond, kel on õigus omandada haridust nagu meil kõigil. Täiskasvanute gümnaasium lihtsalt pakub suurepärast võimalust omandada haridust nii, et õppur ei pea õppimise nimel otseselt millestki loobuma.
Kui need vallavolikogu liikmed, kes hääletasid liitmise poolt, paneks end lihtsalt korraks sellisesse hüpoteetilisse olukorda, kus nad peaks tõsiselt kaaluma, erinevatel põhjustel, RTG-s haridustee jätkamist, aga see kool asub majas, mis on seinast seina täis tavakooli teismelisi… Julgen väita, et mitte ükski neist ei läheks sinna, kus sind itsitades sosinal pensionäriks kutsutakse. Võib vist väita, et häbi on hirmude pingereas kohe surmahirmu järel ja seda tunnet ei taha me keegi tunda.
Kahtlemata on see kahe teraga mõõk, sest üle mõistuse ei rõõmustaks ka päevase kooli õppurid, kui nad peavad jagama ruume täiskasvanud õppijaga. Miks peaks me siis lammutama ühe hästi toimiva lahenduse ja sundima neid inimesi loobuma? Olgu see uus loodav gümnaasium nii uhke ja moodne kui tahes. RTG õpilasel peab olema võimalus õppida tavakoolist eraldi. Pealegi on ju praegused ruumid igati tänapäevased ja katavad selle kooli vajadused.
Tõsi, nüüdseks on asi siiski otsustatud ja nagu öeldakse, pärast kaklust rusikatega ei vehelda.
Loodan siiralt, et selle teema juurde ei tulda enam kunagi tagasi ja see väga pika ajalooga, suurepärane hariduse omandamise vorm jätkab Raplas samal hästi toimival kujul. Võib ju väita, et on olnud aegu, kus vallavalitsus oli lihtsalt kui üks selgrootu riigiaparaadi käepikendus, aga seekord peab tõdema, et seda oodatud selgroogu on tunda ja tehti väärikas otsus, mis lähtub selgelt kohaliku kogukonna vajadustest. Seda enam, et mitteliitmise otsus langetati suure enamusega.

uuemad vanemad enim hinnatud
albert
Külaline
albert

Kogemustega laristajad teavad, et kui pankrotti ennast mängivad lõpuks oma “selgrooga” otsuste pärast, siis riik peab aitama. tõstku makse, aktsiise või vähendagu pensione, vahet pole. Populaarsus toob uuesti hääled, seda saab omakorda premeerida 4 3

Alar
Külaline
Alar

Siim, sa võiksid tihedamini kirjutada. Päris hea lugemine. Aga aru ma ei saa. Olen mitmel korral täheldanud, et täiskasvanud on uhked selle üle, et lõpetasid gümnaasiumi. Aga samas häbenevad, et õpivad. Minu jaoks on kuskil loogikaviga. Mis ajast on õppimine häbiasi, et seda saab ainult koos omasugustega kuskil nurga taga ja suures eraldatuses teha. Ma ei tea, aga kujutan ette, et kui ületan täiskasvanuna mingid barjäärid ja asun õppima, siis on see üks vägev värk. 9 4

Veiko Siniroht
Külaline
Veiko Siniroht

Tänan Siim! Mina olen lõpetanud RTG vanas puust majakeses ja mulle ikkagist meeldib, et see kool on teistest eraldi. RTG on omaette nähtus, see on vajalik ja see võiks olla eraldi. Loomulikult võib arendada täiskasvanute õppevormi ja arendada seda lõputult aga sellega võiks tegeleda ministeerium ja hoida ikkagi neid asju selgelt lahus. On Lasteaed, algklassid, põhikool, gümnaasium ja täiskasvanute gümnaasium. Kui tulevikuks soovitada mõtteid siis mina soovitaksin hoopiski mõtelda selles suunas, kuidas täiskasvanute gümnaasiumiga sobitada lisaks hoopiski kutseõpped. See annaks veel lisandväärtus täiskasvanutele. Liitmine Riigigümnaasiumiga ei ole küll mingisugune areng edasi! See oleks olnud lihtsalt ruumide vahetus. Hea et hetkel… Read more »

haige jänes
Külaline
haige jänes

Kui maksumaksja kõik kinni maksab, pole kokku vaja hoida, teeme pensionäridele ka oma kooli eraldi majaga, neil muidu piinlik teistega koos õppida,siis saab veel koolidirektori ja paar juhatajakohta kellegile sokutada. Kui vähegi majanduslikku mõtlemist oleks, peaks neid ametikohti müüma hakkama, või nagu üks erakond tegi, saad ameti, hakkad teatud protsenti palgast grupeeringule kalõmmiks maksma 6 15

Vana aeg
Külaline
Vana aeg

Siim, parandaks ehk niipalju Su mõtet, et ega vallavalitsus seda otsust ei teinud. Selle tegi ikkagi volikogu, pigem on teatud seltkonnal volikogus selgroogu. Siin kommenteerija arvab, et uus ajastu ja õppimine käib muudmoodi kui ainult klassiruumis. Jah, selles on oma iva sees kuid ka mina arvan, et vähemalt hetkel ei ole siiski ühiskond valmis sellist õppevormi/viisi veel päris kaotama. Ma ise ei ole pidanud haridust omandama õhtu/täiskasvanute koolis vms. haridusasutuses küll aga kui ma nüüd mõtlen sellele, et ma peaks siiski näiteks 45-sena õppima koos 16-19 aastaste noortega arvan et see ei oleks ka minu valik praegusel hetkel. Kokkuvõttes, arvan,… Read more »

Uus aeg
Külaline
Uus aeg

Siim, sellest ajast kui sina kooli lõpetasid,on üksjagu vett merre voolanud. Uue aja noored vajavad hoopis muud.Maailm meie ümber on muutunud. Praegu õpivad kõik, igas eas, igal pool. Paljud õpivad selles koolis juba täna e-õppes ja nemad käivad koolis laupäeval. Sama pakub ka uus kool. Ei mingeid itsitavaid noori.Täna on uus normaalsus see, et 50 – aastane käib ülikoolis või tehnikumis ja omandab haridust. 12 20

ylle
Member
ylle

Siim, tänapäevane gümnaasiumi õppur ei ole väike laps, kes noort täiskasvanut pensionäriks peaks ja nende üle itsitaks. Gümnaasiumisse minnakse 16-17-aastaselt, need noored on vägagi küpsed ja arukad ja pool kooliaega nad ongi reaalselt täiskasvanud, ei maksa neid alahinnata. Pakun, et riigigümnaasiumi õhkkond hakkab sarnanema pigem ülikooli kui põhikooli omaga. Suures oma kooli säilitamise tuhinas on RTG õppurid meedias kuidagi väga abituteks ja saamatuteks tehtud, alusetult. 12 31