14.4 C
Rapla
Neljapäev, 28 märts 2024
RSTäiskasvanute gümnaasiumi tegevuse lõpetamine ei leidnud volikogus toetust

Täiskasvanute gümnaasiumi tegevuse lõpetamine ei leidnud volikogus toetust

Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.

Neljapäeval, 29. märtsil toimunud Rapla vallavolikogu istungi üks kõige enam inimesi puudutanud päevakorrapunkte oli eelnõu Rapla täiskasvanute gümnaasiumi (RTG) tegevuse lõpetamiseks.

Eelnõud tutvustas valla jurist Kaire Sädemets, kes alustas põgusa ülevaatega kujunenud olukorrast. Rapla vallavalitsus ja haridus- ja teadusministeerium (HTM) sõlmisid 2014. aastal kokkuleppe Raplasse rajatava riigigümnaasiumi asutamise ning pidamise tingimuste kohta. Selle alusel algatati Euroopa Liidu struktuurifondidest rahataotlus kooli ehitamiseks. Toetussumma on veidi üle seitsme miljoni euro.
Sädemets selgitas, et kokkuleppe üks olulisemaid punkte nägi ette, et Rapla koondab kõik gümnaasiumiharidust osutavad koolid üheks riigigümnaasiumiks. See tähendab, et ühisgümnaasium ja Vesiroosi gümnaasium jätkavad põhikoolidena. Ühtlasi tähendab see, et täiskasvanute õpetamine läheb üle rajatavasse riigigümnaasiumisse ning tänase kooli tegevus tuleb lõpetada.
Juristi sõnul on nii vallavalitsus kui ka hariduskomisjon pooldanud eelnõu sellisel kujul vastuvõtmist. Samuti tõi Sädemets välja, et märtsikuus on viimane võimalus otsus vastu võtta, sest enne kooli lõpetamist tuleb viie kuu jooksul kõiki asjasse puutuvaid osapooli teavitada.
Sädemets on uurinud, mis saab juhul, kui volikogu otsust vastu ei võta. SA-ga Innove suheldes sai ta vastuseks, et toetussumma on eraldatud ministeeriumi ja vallavalitsuse vahelistes kokkulepetes sõlmitud alustel.
Volikogu ette jõudnud otsuse eelnõu seletuskirja oli rõhutatult lisatud: „Otsuse mittevastuvõtmisel on väga tõenäoline, et HTM hakkab Rapla vallalt nõudma välja tehtud kulutusi, kuna struktuurfondidest saadud raha mittesihipärane kasutamine, või projekti muutmine, toob kaasa leppetrahvid ja toetussummad tuleb maksta tagasi.”

Menetlus ei olnud eeskujulik

Aare Heinvee tahtis vallavalitsuselt teada, kuidas on toimunud eelnõu menetlemine ning millised on olnud sisulised argumendid.
Vallavanem Piret Minn selgitas, et menetlus leidis aset vallavalitsuse istungitel. Arutelude käigus tegi vallavalitsus ettepaneku kasutada üleminekuperioodi, mida edasises menetluses vajalikuks ei peetud. Vallavalitsus on kohtunud hariduskomisjoni liikmete ja teiste osapooltega mitmeid kordi ja erinevates etappides. Minn ütles, et riigigümnaasium on viimasel ajal teinud olulisi pingutusi selle nimel, et õpitingimused saaksid järjest lähemale sellele, mis on täiskasvanud õppijatel täna. „Aus hinnang oleks ka see, et kõige sellega oleks võib-olla pidanud algust tegema oluliselt varem,“ ütles Minn. Ta lisas, et ilmselt on selleks objektiivsed põhjused, miks koostööd varem ei alustatud.
2014. aastal sõlmitud kokkuleppes on punkt, mille kohaselt tuleb täiskasvanud õppijatele tagada õppekvaliteedi jätkumine. Kuna riigigümnaasium on pingutanud, on Minni sõnul raske vähemalt juriidiliselt sellele vastu vaielda.
Heinvee nõustus vallavanemaga selles osas, et menetlus ei ole olnud kõige eeskujulikum. Ta tõi välja, et 2014. aastal, kui kokkulepe sõlmiti, siis kooli hoolekogu isegi ei informeeritud. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi oleks tulnud enne selliste kokkulepete sõlmimist hoolekogu arvamus ära kuulata, lisas Heinvee. Samuti tõi ta välja, et tegemist on pilootprojektiga ehk sellist ühendamist tehakse Eestis esimest korda. Seda enam oleks pidanud eriti põhjalikult süvenema, kuidas see läbi viia ja osapooli kaasata.
Heinvee tõdes, et nüüdseks on tulemus käes. Ühiskond on lõhki ja tekkinud on suur usalduskriis. Volikogu pädevuses on aga oma vigu parandada. Heinvee oli kindlameelne, et tema ei saa sellisel kujul eelnõud toetada.
Margus Jaanson leidis, et vallavalitsus ei oleks saanud muud teha, sest pidi käituma varasema volikogu otsuse alusel ja lepingut silmas pidades. Vallavalitsus ei saa otsust muuta, seda saab teha tänane volikogu. „Mina kutsun küll üles käituma kui omavalitsejad. Mina ei karda ja ei arvagi oma kogemuse pealt, et riik tuleb ja nõuab meilt selle seitse miljonit tagasi,“ lausus ta. „Meie täna kujundame oma keskkonda siin Raplas. Selleks me omavalitsus olemegi. Vaadake üksteisele otsa, võtke see kogemuslik informatsioon, mis teil on, vaadake õppuritele otsa ja tehke see otsus täna,“ ütles Jaanson.
Hariduskomisjoni esimees Alar Mutli tunnistas, et tema oligi see, kes Heinvee poolt mainitud lõhe tekitas. Ta rääkis, et reaalselt oli võimalus maha istuda ja lähtuvalt eelneva volikogu otsusest hääletada. „Ma ei pidanud seda ise õigeks,“ ütles Mutli. Ta arvas, et detsembris suudetakse kolme kuuga endale mingilgi määral selgeks teha, mida tähendab RTG lõpetamine ja mida tähendab mittestatsionaarse hariduse riigigümnaasiumisse üle viimine. Protsess on olnud õpetlik.
Mutli tõi välja, et ühegi teise teemaga pole nii palju kohtumisi ja arutelusid toimunud. Positiivne on ka see, et mitte keegi ei jäänud komisjonis erapooletuks. Mutli lisas, et ka riigigümnaasium ootab volikogu otsuse järel, et oma edasist tööd planeerida, näiteks õpetajaskonna komplekteerimisel. Häältega 9:4 otsustas hariduskomisjon esitada eelnõu volikogule määrusena kehtestamiseks.
Aare Heinvee tõi veel välja, et miskipärast ütles vallavalitsus, et RTG hoolekogu seisukoht on õigustühine ja hoolekogu ei ole pädev. „Kui see ka on õigustühine, siis eelmine hoolekogu, mis oli täiesti kõlblik oma otsuste väljendamiseks, võttis üheselt seisukoha, et täiskasvanute gümnaasium jätkaks samal kombel, eraldiseisvana,“ lausus Heinvee ja leidis, et sellega tuleb samuti otsuse tegemisel arvestada.
„Kutsun kõiki hääletama nii, et kui te siit toast väljute, olete endaga rahul,“ ütles Ülle Kiviste.
Kokkuvõttes hääletas RTG tegevuse lõpetamise poolt 8 volikogu liiget ning vastu 16. Erapooletuid ei olnud. See tähendab, et eelnõu Rapla täiskasvanute gümnaasiumi tegevuse lõpetamiseks on tagasi lükatud.

*

Kommentaarid:

Volikogu aseesimees Tarmo Lukk (eelmise volikogu esimees):
Riigigümnaasiumi rajamise protsess oli pikk ja põhjalik. Ma ei saa küll öelda, et volikogu oleks tollal selle otsuse „üle jala” teinud. Küsimusega tegeles kaks haridustöörühma ja arutelu oli põhjalik. Otsus riigigümnaasium sellisel kujul rajada tuli volikogus konsensuslikult. Eelmise volikogu kindel seisukoht oli, et uue gümnaasiumi asutamine on Raplale väga oluline.
Mina olen seda meelt, et neljapäeval ei tehtud head otsust. Minu silmis ei ole eelmise volikogu otsusest tänaseni midagi muutunud, mis takistaks langetatud otsusega edasi minna. Tänane loodav gümnaasium on teinud kõik selleks, et realiseerida RTG soove. Seal on väga palju lisavõimalusi õppuritele.
Volikogu liikmed näevad seda olukorda aga erinevalt ja selles demokraatia ju seisnebki. Enamuse arvamus lihtsalt ei ühti minu omaga.

Volikogu liige Ilvi Pere (endine Rapla vallavanem): Kommentaarid, et riigigümnaasiumi rajamise menetlus pole kuigi eeskujulik olnud, ei vasta tõele. Menetlus toimus tavapärasel moel ehk esialgu arutas hariduskomisjon, kes suunas eelnõu volikogule otsustamiseks. Hariduskomisjoni liige oli siis ka RTG esindajana Kristi Luik. Täiskasvanute hariduse riigigümnaasiumisse üleviimine ei tekitanud tollal mingeid emotsioone. Protokollitud on Kristi Luige ettepanek mitte eraldada põhikooli ja gümnaasiumit, vaid viia RTG üle koos. Volikogu kinnitas otsuse. Segadused algasid alles nüüd, kui ametis on uus volikogu koosseis.
Vahemikus 2014-2017 ei olnud seda teemat ka kellegagi arutada. Haridus- ja teadusministeerium lükkas pidevalt arutelu edasi, sest vastavat seadust ei olnud veel vastu võetud ning uuel rajataval koolil polnud direktorit. Sisuliselt polnud meil teist osapoolt, kellega läbirääkimisi pidada.
Minu allkiri on RTG direktori Vello Kübara töölepingul. Võin öelda, et juba tema tööle asumise hetkel oli tal info, et täiskasvanute gümnaasium ühineb 2018. aastal riigigümnaasiumiga. See, kui õpilased ei saanud piisavalt varakult vajalikku infot, on pigem tema tegemata jäänud töö. Vallavalitsus jagab infot direktoriga ja direktor jagab oma töötajate ning õpilastega.
Kurvaks teeb olukord, kus liigub palju valeinformatsiooni uue kooli võimaluste kohta, mis ongi viinud võimalikud õppurid olukorda, kus nad on segaduses ja eelistavad siis pigem vana ja tuttavat. Tegelikult on riigigümnaasium palju pingutanud täiskasvanud õppijatele sobilike tingimuste loomisel.
Neljapäeval volikogus langetatud otsus põhines emotsioonidel ja valimiseelsetel lubadustel. Leian, et need volikogu liikmed, kes vahetult enne istungit tundsid, et ei ole olukorraga kuigi hästi kursis, oleksid pidanud jääma hääletamisel erapooletuks. Tean ka seda, et paljud, kes oma vastuhääle andsid, tegid seda teadmises, et rakendatakse üleminekuperioodi ja meie tehtud otsus pikendab lihtsalt RTG tegutsemist mõne aasta võrra.
Minu meelest langetati neljapäeval vale otsus, millega takistame ka uue kooli tööd. Sellise otsuse baasil on ministeeriumiga uute läbirääkimiste alustamine juba üsna raske. Uuendustele vastuseismine ei ole tulevikku vaatava valla tunnus.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare