Mõni päev enne emadepäeva

Mõni päev enne emadepäeva haaras toimetust pisuke paanika: aastatega väljakujunenud tava kohaselt valmistusime selle aasta kõige erilisemast emast persooni tegema, paraku polnud keegi meist juhtunud kuulma, kes võiksid olla nominendid.
Varasem kogemus ütles, et tegelikult võiks juba otsustatud olla ka kõigist emadest kõige emalikum, keda siis maakonna tasandil tunnustatakse. Meid kummitas kaks versiooni: esimene, hirmutavam, hoiatas, et oleme kollektiivselt midagi lootusetult maha maganud (vahel on seda tõesti juhtunud); teine, pisut optimistlikum, aga meie jaoks mitte eriti lohutavam, oli see, et sel aastal on kõik korraldajad ja koordineerijad suutnud saladust eriti hästi hoida. Läks pisut aega, enne kui saime selgust ja hakkasime ka selgunut uskuma, et sel aastal on emadepäeva korraldamine natukene korraldamata.
Lõõpisime omavahel, et Rapla maakonna emadega on umbes samuti nagu Nobeli kirjanduspreemiaga. Selles mõttes samuti, et seal ei anta ka sel aastal preemiat välja, sest Rootsi Akadeemia liikmed, kes peavad otsustama, on laiali pudenenud. Meil on ka põhjus ilmselt selles, et me oleme ise samuti justkui laiali pudenenud. Rootslastel on taustal veel mingeid põhjusi, mida meil siin õnneks ei ole. Meil on lihtsalt ilma mingi tagamõtteta mõneti segane seis, mis käib kaasas halduslike ümberkorraldustega.
Nobeli preemiate väljaandmise koordineerijad on lubanud, et järgmisel aastal, kui akadeemia ennast jälle kogunud on, kuulutatakse välja kaks laureaati. Arutasime isekeskis, et Rapla maakonnas võiks ka nii olla, et aasta pärast mais saame teha kaks võrdväärset persooni kahest tublist ja tunnustamist väärivast naisest.
Igasuguste ümberkorraldustega ongi paratamatult nii, et neid saadavad mõningad segadused. Siis tuleb lihtsalt natuke kannatust varuda – küll aeg kõik asjad lõpuks paika loksutab. Ja kui juhtubki, et midagi, millega me varasemate kogemuste põhjal justkui harjunud olime ja milleta me oma elukorraldust justkui ette ei kujutanud, kaobki ära, siis tuleb sellesse suhtuda nii, et ju siis seda polnudki väga vaja, kui me ise selle lasime ära kaduda. Aga paikaloksumised ja asjades selguse saamised võtavadki paratamatult aega. Emade austamine muidugi jääb. Sellest ei saa üle ega ümber. Küll võib muutuda vorm, kuidas seda tehakse.
Olgu kuidas on, aga Raplamaa Sõnumite toimetus soovib kõigile emadele kaunist ning rõõmurohket pühapäeva. Te olete meie kõigi siira lugupidamise ära teeninud.