-1.7 C
Rapla
Reede, 19 apr. 2024
ArvamusMuinasjutt või kelmus?

Muinasjutt või kelmus?

Kaspar Rodes, Rapla politseijaoskonna piirkonnapolitseinik.

Mure heausklike inimeste ärakasutamise pärast on olnud aastate jooksul läbiv probleem. Kuid just viimasel ajal saab politsei järjest enam teateid kelmide võrku langenud kannatanutest.

Ilmselt on kõik kuulnud interneti vahendusel toime pandavatest kelmustest, ent endiselt minnakse pettuse „õnge“. Seetõttu tasub meelde tuletada mõningad juhtumid ning selle, kuidas aru saada, et tegu on kelmusega.
Praegu levib aina rohkem nn õngitsemismeetod. See tähendab, et keegi kirjutab valmis ilusa läbimõeldud sisuga kirja ja saadab selle edasi tuhandetele elektronposti aadressidele. Piltlikult öeldes visatakse konksud söödaga vette ja jäädakse ootama. Enamik inimesi saab kohe aru, et midagi on valesti ja saadetud kirjale ei vasta. Miks peakski keegi tahtma kellelegi maksta heast peast 10 000 või enam eurot?
Kirja sisu võib olla varieeruv, kuid läbivad teemad on heatahtlikud lotomiljonärid ja surevad sugulasteta pensionärid. Soovitakse kedagi õnnelikuks teha ja raha kinkida või pärandada. Samuti võib kirja peategelaseks olla kõrivähki surev inimene või missioonil olev sõdur. Kiri on üldjuhul tõlgitud eesti keelde Google Translator´iga ehk Google’ist leitava otsetõlke programmiga. Otsetõlge tõlgib küll teksti ära, kuid muudab lause sisu. Lause ülesehitus ja sisuline pool võivad muutuda kohati lausa naljakaks.
Paraku leidub heausklikke inimesi, kes kirjale vastavad. Vastanud inimese näol on kelm leidnud endale potentsiaalne ohvri, kellega hakkab edasi „töötama“. Suhtlus kolib tihtipeale elektronposti kirjavahetusest suhtlusportaali Facebook. Facebooki kolimine võib võimalikus ohvris tekitada suuremat usaldust, nähakse justkui vestluse taga inimest. Saadetakse tihti pilte, kuidas ollakse sõduririietes laatsaretis või lihtsalt missioonil ülesandeid täitmas. Tegelikult on need pildid võetud internetist ja Facebooki kontod on spetsiaalselt tehtud kelmuste läbiviimiseks.
Sobival hetkel, kui ollakse juba mõnda aega vestelnud, küsib kelm raha. Raha küsimiseks leitakse erinevaid põhjuseid. Tavaliselt väidavad kelmid, et ülekande kulude katteks on vaja maksta ja seda peab tegema tulevane päranduse saaja. Väidetavate kulude katteks olev summa võib olla 100 eurot või ulatuda lausa tuhandetesse eurodesse. Kelm tunnetab vestluse käigus, kui palju kelleltki küsida võib, peaeesmärk on saada kätte kõik mis võimalik. Ei ole võimatu ka see, et kelm küsib raha väidetavate kulude katteks mitu korda.
Kelmid elavad ise üldjuhul kolmandates riikides. Ohvri poolt kantud raha läbib mitmeid riike ja kontosid, enne kui kelm selle kätte saab. Süsteemid on hästi läbi mõeldud ja kaitsevad kelme, mistõttu jääb ka politsei kannatanuid aidates pahatihti keerulisse olukorda.
Sellegipoolest tuleb kõikidest kelmuse kahtlustest ja kuritegudest teavitada politseid. Siinkohal tahan öelda, et muinasjutt elektronposti aadressil üleöö rikkaks saamisest peaks tekitama kahtlust. Kindlasti tuleks suhelda vanemas eas lähedastega, et keegi heas usus enam kelmidele raha ei kingiks. Sellised muinasjutud kipuvad erinevalt raamatu muinasjuttudest kurvalt lõppema.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare