Põgus pilk läände

0

Aivi Meister, Nõmme küla külavanem / foto: Aivi Meister

Möödunud kuul vuras buss raplamaise aktiiviga lääne poole, eesmärgiks ETKA Andras ja Eesti Külaliikumine Kodukant korraldatud külavanemate piirkondlik seminar Lihulas. Aga enne ametlikku poolt heideti pilk Lihula ümbruse ettevõtlikkusele.

Esmalt võõrustati meid Kirbla külaseltsi rahvamajas, mis omal ajal olnud pritsukuur. Küla sai 2017 valla aasta külaks ja Eesti Külade Maapäevalt Viljandist naasis tiitliga “Isamaaline küla”. Nüüdseks on oldud pool aastat Lääneranna vallas. Külas elab 150 inimest, majandatakse rahvamaja väljarentimise ja kohvikutepäevadega, toimub jõuluturg. Viie aasta tagant korraldatakse külapäev ja tänavu saab küla 500aastaseks. Läheduses on muinaskülakohad, oli kunagi ka kirikumõis ja nunnaklooster. Kultuurielu aitab edendada muusik Marek Sadam, kes paika armsaks peab, kuna sealt on pärit tema vanaisa.
Järgmisena jäi meie teele element- ja moodulmajade tegija “Greencube”. Esmalt olid firmal maailmavallutuslikud plaanid, praegu tegutsetakse siiski siseturul, aga kosilasi on käinud ka näiteks Prantsusmaalt. Algul olnud hirm, kas suurtes renditud ruumides ka tööd jagub, aga jagub ja sealt saab leiva lauale 18 kohalikku. Majad tehakse valmis kohapeal, nii on odavam. Parasjagu valmiv maja oli tellitud kuulsast Esna „Naabriplika“ külast, jäi kahjuks täpsustamata, kas äkki vallavanem Koosari poolt isiklikult.
Nood majad ehitusluba ei vaja, kuna on 20 m2,, ent tehakse ka kahekorruselisi. Näidist õuel ei ole, aga see polegi oluline, sest lähenetakse individuaalselt ja tüüpprojekti pole. Firma moto on see, et väike maja peab olema tehtud perfektselt, sest kõik vead paistavad välja.
Peale kehakinnitust muhedas Birgiti trahteris põikasime Penijõe mõisa, kus asub Matsalu rahvuspargi külastuskeskus. Nähtud slaidiprogrammi “Elu jääst jääni” oli kokku pannud loodushuviline Arne Ader, pildistades kahe aasta jooksul kohalikke loomi ja linde. Lindudest näiteks on ära kadunud kormoran, milles süüdi merikotkas kahasse rebasega. Loomadest uustulnukat šaakalit nähakse tihti ja toitu neil jagub – ühe talumehe lambad mekkisid nii, et neid pisteti tasapisi pintslisse ca 180. Lindude pesitsuseks tehakse heina, aga kuna seda jääb massiliselt üle, pakuti lahkesti, et tulge ja võtke.
Lihula kultuurimajja seminarile oli kogunenud külaaktiivi Rapla-, Lääne- ja Saaremaalt, Muhust ja Vormsilt. Põhjaliku ülevaate külandusest andis Iira ja Kuusiku külade eestvedaja Ants Kuningas. Kõlama jäi, et külavanema roll muutub üha olulisemaks – ta on esindaja, ühendaja, korraldaja ja rahastuse leidja ühes isikus. Aga tegutsemine toimub jätkuvalt õhinapõhiselt, sest rääkimata sellest, et ta saaks oma rööprähklemise eest tasu, on isegi kulude hüvitamine reguleerimata.
Küladel on tähtis leida sobivad koostöövormid, näiteks külavanemate ühendus, seltsing, kogukonnakogu. Või ümarlaud, mis Rapla vallavalitsuse juures edukalt toimib juba aastaid. Külaelanike mured ja rõõmud peaksid jõudma valda ja valla info küladesse naturaalselt nagu kuulujutud paremas mõttes. Ja külavanem võib minna volikogu istungile, tal on see õigus täiesti olemas.
Sõna võttis ka Andrase juhtfiguur Ene Käpp, kes rääkis täiskasvanuõppest. Kahjuks on nii, et mida noorem põlvkond, seda nutusem on seis haridusega. Tihti ei teata õppimisvõimalustest, et saab õppida ka tasuta ja on olemas e-õppevorm. Kõige olulisem on sisemine motivatsioon, aga sama oluline on märgata neid, kes peaksid õppimist jätkama.