1.6 C
Rapla
Laupäev, 20 apr. 2024
RSRaplamaal kontrollitud kortermajadest ei vastanud ükski tuleohutusnõuetele

Raplamaal kontrollitud kortermajadest ei vastanud ükski tuleohutusnõuetele

Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.

7.-11. maini kontrolliti kogu Eestis kampaania korras kortermajade tuleohutust. Selle tulemused on murettekitavad, sest Lääne päästekeskuse andmetel vastab kõigest 15% kontrollitud kortermajadest tuleohutusnõuetele.

Kontrolle viiakse läbi tegelikult iga kuu, kuid inimeste teadlikkuse suurendamiseks on maikuu tulemuste kajastamiseks ka meedia kaasatud.
Terves Lääne regioonis viidi läbi 41 kontrolli ning avastati kokku 91 puudust. Raplamaal kontrolliti viit kortermaja ning igaühes leidi ka puudusi. „Raplamaal kontrolliti maju Märjamaal ja Kohilas. Seniajani on põhirõhk läinud Rapla korterelamute peale, kuid nüüd oleme võtnud suuna maakonnakeskusest välja,” selgitas Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Maris Moorits.
Raplamaal, nagu terves regioonis, tuvastatud puudused olid osalt seotud elektripaigaldistega. Kõikides Raplamaal kontrollitud kortermajades oli ühiskasutatavates ruumides tegemata elektripaigaldise audit. Elektriohutust kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet, kellele see info edastati. Lääne päästekeskuse ohutuskontrolli peainspektor Tiiu Varik ütles, et väga paljud tulekahjud saavad alguse vanast ja rikkis elektrisüsteemist, seega pööravad päästetöötajad sellele väga suurt tähelepanu.
Mitmed puudused olid seotud evakuatsiooniteedega. Tavapäraselt liiguvad trepikodades üksikud inimesed, kellele jalgrattad, lapsevankrid, lillepotid ja vana mööbel ei tundu kuigi suure ohuna, aga tulekahju puhul soovib majast väljuda suur hulk inimesi korraga ning kasutatavate teede laius muutub äärmiselt oluliseks.
„Ühe kortermaja trepikoda oli alates teisest korrusest täis pandud lillepotte – selleks oli sinna toodud hulganisti mööblit,” tõi Moorits näite Raplamaalt.
Üks sage puudus on ka kortermajade seestpoolt lukustatavad välisuksed. Peainspektor Tiiu Varik soovitab paigaldada välisuksele evakuatsioonisulus ehk nn libliklukk. Ohuolukorras on peamine eesmärk hoonest kiiresti väljuda ja mitte võtmeid otsida. Traagiline näide on kahe aasta tagant, kui korteripõlengus hukkus isa koos kahe lapsega just sel põhjusel, et nad jäid oma korterisse lõksu. Oma pere ohutuse nimel võiksid ka korteriuksed olla ainult libliklukkudega, ütles Varik.
Kogu Lääne regioonis tuvastati 35 puudustega kortermaja, alustati 18 haldusmenetlust. Moorits lisas, et mitte ühtegi neist ei alustatud Raplamaal.
„Iga vea puhul ei alustata haldusmenetlust seepärast, et enamik korteriühistuid suudab puudused paari nädala jooksul likvideerida. Suuremate puuduste korral antakse ettekirjutus, näiteks siis, kui kortermaja keldriuks suundub evakuatsioonitrepikotta ja see pole tuletõkkeuks. Tuletõkkeuste paigaldamine on nii rahaliselt kui ka ajaliselt keerulisem töö ja sellise puuduse likvideerimise lõpptähtaeg on alati paika pandud, arvestades korteriühistu selgitusi,” rääkis Moorits.
Päästeamet paneb ühistutele südamele tõstatada üldkoosolekul ka tuleohutuse teema ja arutada näiteks võimalust rajada lapsevankrite ja jalgrataste hoiuruum. Trepikodadesse ladustatavatest ebavajalikest esemetest vabanemiseks saab aga ühiselt suure konteineri tellida.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare