6.1 C
Rapla
Reede, 29 märts 2024
ArvamusHoidkem üksteist rohkem

Hoidkem üksteist rohkem

Raplamaa Sõnumid.

Oli nii, nagu oleks surmaingel Raplamaal mõneks päevaks peatuse teinud – mitu mõistusega põhjendamatut surma järjest ja lahkujate hulgas noored mehed. Igasugune surm on kaotus, ka siis, kui eluks antud aeg on täis tiksunud ja hüvastijätt pikalt ette teada. Kui lahkujateks on noored ja elujõus inimesed, ületab saatjate valu juba ka inimkannatuste piiri. Eriti siis, kui hukku oleks olnud võimalik ära hoida. See jääb pikkadeks aastateks hingele ega anna rahu: „Ma oleksin pidanud…” tuksub peas, kuid see teadmine ei aita enam kedagi. Tagantjärele mõtetel ei ole mõju.
Elu on lühike, ent see ei tähenda, et elada tulebki kiirustades, üksteisest hoolimata ainult oma eesmärki otsides. Loomulikult ei ole need sõnad mõeldud neile, kes on juba teispoolsuses, vaid meile endale, kes me siin ja praegu oma igapäevaseid asju toimetame. Meie peaksime korraks aja maha võtma ja mõtlema võimalikele järgmistele lahkumistele. Ees on jaanipäev…
On kuidagi nii seatud, et kõige lühemal ööl võivad olla tagajärjed, mida hiljem ei ole võimalik enam olematuks teha. Ja peaaegu alati peavad mõtlematud, hukule viivad sammud lähedal seisjatele märgatavad olema. Midagi ei juhtu kunagi iseenesest, iga kord on mingi ajend või väline tõuge, mille tähelepanuta jätmine saab saatuslikuks.
Kummaline, et üldine elujärje paranemine muudab inimesi üksteise suhtes tuimemaks. Üksiolijaid, kes liiguvad küll teiste hulgas, kuid tunnevad ennast mahajäetutena, on oluliselt juurde tulnud. Edukultus ei ole teinud meid õnnelikuks, on muutnud ühiskonna hoopis haavatavamaks. Soov olla rikas ja mõjukas on inimesed hoopis ebakindlaks teinud. See ebakindlus tähendab eneseusu kaotust. Aga ka seda, et sind ümbritsevate inimeste hulgas ei ole kedagi, kellega oma kahtlusi ning muret jagada, kellele võiks häbenemata tunnistada, et oled ajuti väga nõrk ja vajad mõistvat (mitte haletsevat!) tuge.
Seda üksinda jäetuse hirmu kompenseeritakse mõttetute tegudega, andestamatu uljusega, hetkemeeleolust ajendatud põhjendamatu riskiga, arutu teoga, mida ei saa hiljem olematuks teha. Inimene lihtsalt ei mõtle, et näiteks gaasi põhja vajutades ei pruugi enam aega jääda pidurdamiseks, et igaviku piiri kompamine tähendab üldjuhul lõppu. Üksik elu on habras ja võib väga kergelt katkeda… Seda ohtu saab sageli ära hoida teine inimene. Kui ta tunneb südamega.
Hoidkem üksteist hoolivalt ja püüdkem teha nii, et eesseisvad pühad ei tooks ühtegi traagilist teadet.

4 KOMMENTAARID

Subscribe
Notify of
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare