Tasuta ühistransport – kellele ja milleks?

Haldi Ellam.

Iga inimene mõtleb ühistranspordist sellest lähtuvalt, kas ja kuidas ise seda kasutada saaks. Isiklikult kasutan bussitransporti ülivähe, sest bussid käivad meie kandis harva, üksnes hommikul ja õhtul. Kodust välja saab, aga koju tagasi ei saa! Raudteetransporti kasutame tihedamini, sest see vastab paremini meie pere vajadustele.
Näiteks on rongiga Tallinna kesklinna mugavam sõita kui autoga – sõidule kuluva aja saab sisustada kasvõi magades, ei pea mõtlema, millises reas ja kuhu sõita ja kus millise hinna eest parkida.
Kasutaksin ühistransporti rohkem, kui see oleks tasuta ja toimiks paremini. Praegusel juhul on vähemalt maapiirkondades tegemist tasulise teenusega, mis ei toimi. Milleks maksta teenuse eest, kui see argipäevastele vajadustele ei vasta ja liikumisvõimalusi ei taga? Autoga saab oluliselt mugavamalt ja kiiremini oma sõidud sõidetud. Kui ühistransport oleks praeguses seisukorras tasuta, siis me ilmselt kasutaksime seda ka lühemate vahemaade läbimiseks rohkem.
Kas meil seda tasuta ühistransporti üldse vaja on, äkki peaks sellele mineva raha eest hoopis teed korda tegema? Tasuta ühistranspordi mõju oleks siiski laialdasem, kui pealtnäha paistab. Teed lagunevad igal aastal uuesti. Seega võib sinna raha suunata, aga see on nagu hane selga vesi. Ühistranspordi tööshoidmisega kaasneb samuti kulusid, kuid toimiva ühistranspordiga peaks vähenema ka koormus teedele ehk teed peaksid kauem vastu pidama.
Autostumisega kaasnev kasvav liikluskoormus mõjutab meie teede olukorda rohkemgi kui ilmastik. Ja autosid tuleb meil aina juurde. 2013. aastal oli Eestis iga 1000 elaniku kohta 478 autot ehk peaaegu igal teisel elanikul oli auto. Veel 1970-ndatel oli see arv 20 autot 1000 elaniku kohta. 2018. aasta märtsi lõpu seisuga oli maanteeameti andmeil Eestis arvel 731 825 autot.
Märkamatult on paljudest meist saanud autoorjad ning me kulutame iga kuu sadu eurosid liisingute, kindlustuse, remondi ja kütuse peale. Me maksame peale võimalusele sattuda iga päev liiklusohtlikesse olukordadesse, osaleda surmaavariide loteriis, istuda tundide viisi ummikutes, otsida olematuid parkimiskohti, rääkimata autoroolis kulutatud ajast. Saan aru, et auto omamisega kaasneb teatud staatus, mis moodustab osa meie enesehinnangust, kuid tegemist on üsna ennasthävitava ja keskkonnavaenuliku käitumisega.
Lisaks meie endi autokuludele investeerib riik miljardeid eurosid teede ja tänavate hooldusesse ning aina rohkem on vaja parkimiskohti töökohtade, kodude ja teenindusasutuste juurde. Sellest hoolimata tundub meile, et sellest ei piisa. Me pole ikka rahul ja sellise autostumise jätkudes ei saa ka eales olema.
Teadagi põhjustab ühistransport loodusele vähem kahju kui pidevalt vooriv sõiduautode rong, kus enamasti on autos vaid üks inimene. Suur liikluskoormus saastab õhku, kütab atmosfääri, koormab me kõrvu lõppematu müraga. Lisaks häirib see veel sadadel erinevatel viisidel meie ja meid ümbritseva looduskeskkonna toimimist. Näiteks hukkub autorataste all lugematul hulgal loomi ja linde.
Selle asemel, et tasuta ühistranspordi vastu olla, võiksime näha laiemat pilti. Oluline pole see, et teed on siledamad ja et neil saab kiiremini kihutada, vaid see, et saaksime enda ja oma pereliikmete käigud mugavalt, turvaliselt ja aega säästvalt tehtud. Oluline on toimiv ühistransport ja selle toimimisele saame kõik kaasa aidata, andes oma vajadustest ja eelistustest märku, et ühistranspordi arendajad saaksid nendega arvestada.
Olenemata sellest, kas ühistransport on tasuta või tasuline, maksame meie selle, nagu ka lõpmatu teedeehituse ja automajanduse nagunii kõik maksumaksjate või tarbijatena kinni. Ühistranspordi idee ongi olla abiks võimalikult paljudele inimestele, mitte üksnes neile, kes majanduslikel põhjustel autot osta ja üleval pidada ei suuda või autorooli veel või enam istuda ei või.
Olen selle poolt, et ühistransport oleks tasuta. Iga laiema silmaringiga inimene peaks mõistma, et toimiv ühistransport on keskkonnale ohutum ja ühiskonnale kasulikum kui autostumine. Kõige selle taustal on mul kahju, et Raplamaa Omavalitsuste Liit otsustas Raplamaal tasuta ühistranspordi vastu. See on nagu uppuva laeva päästmine laevakeresse auke juurde puurides.

Samal teemal

Anname kohalikele keskustele aega ühistransporti ... Kadri Simson, majandus- ja taristuminister. Alates selle aasta 1. juulist saab üheteistkümnes Eesti maakonnas maakondlikus ühistranspordis ilma pil...
Tasuta ühistranspordiks pole riigil raha Siim Jõgis. Reedel, 11. mail kohtusid nelja maakonna esindajad MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus esindajatega. Kohtumine leidis aset Tallinna kü...
Häid asju tasuta pakkuda ei saa Tavo Kikas, Raplamaa Omavalitsuste Liidu  arendusjuht / foto: Siim Solman. Raplamaa omavalitsusjuhid tervitavad lisaraha eraldamist maakondliku ü...

6 kommentaari Tasuta ühistransport – kellele ja milleks?

  1. Eve Raudmägi ütleb:

    Huvitav , kui ma olen väljateenitud vanaduspuhkusel e. pensionil ja pole veel 63 vaid 61 , siis maksan ikka sõidu eest täiega, kasutan tihti jaamabussi.

  2. Margit ütleb:

    Mitte ei saa aru mida raplakad rol-i otsusega võitsid

  3. külamees ütleb:

    Tahaksin ikka vallaisandate selgitusi, miks 10.maakonna inimesed saavad seda nn. viletsat tasuta trantsporti aga Rapla omad ei saa sedagi.Konkreetselt EKRE ja Vabaerakonna juhid kus te olete kes neid otsuseid vastu võtsite??

    10
    2
  4. Inimene ütleb:

    Alu peatusest Rapla raudteejaama 1.60 euri ei ole õiglane. Puuduvad päevapiletid, perioodipiletid jne. Selline on Rapla linn. Tasuta ühistransport oleks vist odavam kui moodsa piletisüsteemi loomine.

    12
    1
  5. Maa ütleb:

    Mina oleks ka toetanud tasuta ühistransporti. Ma usun nii mõnigi inimene sõidaks rohkem bussiga auto asemel. Aitaks ehk maal elavaid inimesi, kel ei ole rahaliselt hea seis. Maalt nagunii inimesi palju lahkunud. Üldse ehk oleks parem kui sellised asjad kogu riigis ühtemoodi oleks. Eriti õiglustunnet riivav on nt kui lähen Tallinnasse ja pean pileti ostma, samas kui tallinlased saavad tasuta sõita. Samal ajal räägitakse regionaalpoliitikast, aga eeliseid luuakse just tallinlastele.

    11
  6. Tiina Tiitso ütleb:

    Võimatu oleks Mahtrast bussiga sõita ja tagasi. Buss sôidab tühjana kõik on juba autod muretsenud. See on olnud hädavajalik. Ajakirjanik elab ilmselt kohas kus on võimalik bussisõit. Maal elada ilma autota oleks kaos. Võtke see teadmiseks!

    15
    4

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga