9.9 C
Rapla
Neljapäev, 28 märts 2024
ArtikkelMerit Võigemast: lastega emad ja ettevõtlus käivad kokku

Merit Võigemast: lastega emad ja ettevõtlus käivad kokku

Haldi Ellam / foto: Siim Solman.

Looduskosmeetikabrändi BonMerité looja Merit Võigemast leiab, et see, kui väikeste laste emad laste kasvatamise kõrvalt tööd teevad, on vägagi normaalne ja tervitatav nähtus.

Raplamaa Sõnumid käisid Raplamaal Valtu külas asuvas tööstushoones vaatamas, kuidas valmivad Eesti tarbijate seas kiirelt populaarseks saanud BonMerité looduskosmeetika tooted, mis on võitnud mitmeid naisteajakirjade lugejate lemmiku tiitleid.
BonMerité kaubamärki tootva osaühingu Mermel Trade lõi Merit 2016. aastal. Ettevõte toodab kokku 18 kosmeetikatoodet, nende seas võideid, kreeme ning õlisid. Valdav osa koostisainetest, mida on kasutusel üle 60, on looduslikud või ökosertifikaatidega. Baasaineteks on kookosõli ja sheavõi, lisaks kasutatakse veel erinevaid õlisid ja taimeekstrakte nagu näiteks mandliõli, nisuiduõli, porgandiõli; vitamiine ning eeterlikke õlisid. Valdav osa toorainest on välismaine, sest Meriti sõnul on raske väikesest Eestist niivõrd spetsiifiliste ainete tootjaid leida.
Ühes kuus toodetakse ettevõttes keskmiselt 1000-2000 ühikut kosmeetikat. Ühe partiina valmistatakse korraga 20-30 toodet. Näiteks kreemi keeduprotsess kestab kokku 5-6 tundi ja selleks on vaja erinevad ained läbi kuumutada, omavahel segada, jahutada ja pakendada. Iga toode on algusest lõpuni kindla inimese tehtud.
Ajamahukat kreemikeetmist seekord ette ei võetud. Ajakirjaniku silme all aga valmisid jumet parandav kehaõli porgandi ja piparmündiga ning väiksem kogus kookose ja ylang ylangi kehakoorijat.
Meriti sõnul huvitutakse praegusel suvisel ajal kõige rohkem porgandiõli sisaldavatest toodetest ning sügisesel hooajal lähevad paremini niisutavad kreemid. Kõige pingelisem aeg on enne jõule, mil kreeme ostetakse kingiks.
Kosmeetilise keemia põnev maailm

Kreemide valmistamise õppis Merit selgeks tänu guugeldamisele. „Kõik on õnneks täna võimalik, sest elame infoühiskonnas. Kui midagi ei tea, tuleb guugeldada ehk otsida nõu ja abi internetist.“ Teisalt oli see vajalik ka seetõttu, et kosmeetilist keemiat Eestis ei õpetata ja tavaline keemia ei anna vajalikke teadmisi. Ainus võimalus ongi end välismaal täiendada või guugeldada ja ise katsetada.
Katsetamine on Meriti sõnul andnud palju erinevaid tulemusi: „Kui nokitsen mõne uue toote kallal, läheb ikka tihti vussi ka, aga see pole üldse paha, sest siis selgub, kuidas head kreemi ei saa,” ütleb Merit naerdes. “Peab olema kannatlikkust ja analüüsivõimet.” Samuti oleneb toodete osas palju erinevate ainete olekust – tahkemad ja vedelemad koostisosad peavad omavahel kooskõlas olema, et kreemi mugav kasutada oleks. Nii ongi Meriti kreemid korduvate õnnestunud ja ebaõnnestunud katsete tulemus.
Kuigi eeterlikud õlid tekitavad ka allergiaid, eelistab Merit neid toodetes kasutada sünteetiliste lõhnaainete asemel. „Sünteetilistes lõhnaainetes on kokku 20-30 potentsiaalset allergeeni, millest paljude mõju on veel tuvastamata ning uurimata,“ räägib ta. „Sünteetilisi lõhnaaineid on tänaseks aktiivselt kosmeetikatööstuses kasutatud 50-60 aastat ja paljudel inimestel esineb suur tundlikkus lõhnade suhtes. Näiteks Soomes, kus pööratakse rohkelt tähelepanu üleliigsete lõhnade vältimisele, on kaalutud kontorites parfüümi kandmise keelustamist,“ selgitab Merit.
Eeterlikud õlid on looduslikud ning Meriti sõnul tunnetavad inimesed neid erinevalt, samal ajal kui sünteetilisi lõhnu toodetakse keskmise lõhnataju baasil. Ta tõi näiteks BonMerité mandariini-kehavõide, mille lõhn meenutab inimestele rohkem sidrunit kui mandariini.
Kosmeetika koostise turvalisust peab Merit oluliseks seetõttu, et keskmiselt 85% kosmeetika koostisosadest imendub nahka väga lühikese aja jooksul ning võib lisaks hingamissüsteemidele ka nahka ärritada.

Kõik sai alguse tundlikust nahast

Kreemitootmine sai Meriti sõnul alguse tema enda tundlikust nahast, millele poes müüdavad kreemid ei sobinud. Ka ei meeldinud talle see, et valdav osa kaubanduses saada olevatest kreemidest koosneb nafta baasil toodetud parafiinist, mineraalõlist, vaseliinist ning sünteetilisest silikoonist, mis on n-ö elutud toorained ning kahjustavad nahka. Teiseks põhjuseks olid loodushoidlikud väärtushinnangud, mistõttu peab ta oma kosmeetikatoodetes oluliseks, et need ei sisaldaks inimesele ja loodusele ohtlikke koostisaineid ning oleksid biolagunevad. Oluline on ka, et kosmeetika tootmine ei koormaks liigselt loodust. Näiteks ei kasuta ta toodetes palmiõli ning soja, kuna nende tootmiseks võetakse vihmametsi maha.
„Ettevõte saigi alguse tundliku naha pärast,“ räägib Merit. „Katsetasin kodus looduskosmeetikat ja kreemide-koorijate tegemisest saigi lemmikhobi. Sugulased-sõbrad soovisid pidevalt, et nendele kodus kosmeetikat meisterdaksin ja ühel hetkel tuli mul põranda alt välja ronida,” nendib Merit muheldes. “Samas on mul suur soov aidata kaasa keskkonnakaitsele ja maailma ökosüsteemide säilimisele. Oma ettevõte ja looduskosmeetikabränd on üks võimalus seda natuke suuremalt teha kui eraisikuna“ räägib ta.
Kuna erinevalt toiduainetetööstusest kodus kreeme valmistada pole lubatud, seadis Merit tootmisruumid sisse Valtu külas asuva tootmishoone ruumidesse, kus kreemitootmine kosmilisel kiirusel kasvuhoo sisse sai.
„Kui tegin ettevõtte (2016. aastal – toim), kasvas tootmine juba esimestel jõuludel üle. Kõige tähtsam, mida olen siiani õppinud, on see, et iseennast ei tohi kunagi kõige targemaks inimeseks pidada. Just kogukond ja meeskond viivad edasi. Tasub märgata enda ümber andekaid inimesi. Just teised inimesed võivad asju hoopis efektiivsema nurga alt näha,“ selgitab ta, miks juba ettevõtluse algfaasis tekkis vajadus lisatöökäte järele.

Kosmiline kasvamine

Praeguseks on ettevõtte palgal mitu töötajat, kelle ametinimetuste peale Merit alustades poleks tulnudki. Nii töötavad tema juures osalise tööajaga laborant, kelle ülesandeks on toorainete ja toodete keemilise koostise testimine; kreemivalmistajad, kes teevad kreemid otsast lõpuni ise valmis, ning kliendihaldur, kes tegeleb ka logistilise poolega.
„Paljud tahavad meie juurde tööle tulla, mis on tore märk, et meid nähakse, aga hetkel oleme ikkagi mikroettevõte. Kõik saadetud CV-d olen aga kenasti arhiveerinud, ehk läheb vaja.”
Praeguseks on tootmismahu kasvamise tõttu esialgsed ruumid kitsaks jäänud. Nii plaanib Merit lähitulevikus kosmeetikatootmisega laieneda triiphoone teisele korrusele, seada seal sisse masinad, mille abil tootmismahtu suurendada ning protsessi lihtsamaks, hügieenilisemaks ja efektiivsemaks muuta. „Väikeseid partiisid ei jõua käsitsi nii palju teha kui vaja. Lisaks on rohkem hoiustamisruumi tarvis,“ põhjendab ta.
Et suurematesse tootmisruumidesse kolimine on ettevõtte kasvuks hädavajalik, on abikaasa Meelise korraldada hoone seni väljaehitamata teise korruse tootmisruumideks ettevalmistamine, mis on niivõrd töömahukas, et mees tuli oma seniselt töökohalt ära.

Lapsed kasvavad koos ettevõttega

Kõige selle kõrval peab perel jaguma aega kolme väikese lapse kasvatamisele. Meriti sõnul on just lapsed need, tänu kellele on senine palgatöö Tallinnas asendunud enda loodud töökohaga ja elukohaga Raplas.
„Olen rõõmus, et saime just Raplas alustada, sest Tallinnas on kõik nii anonüümne,“ räägib Raplast pärit Merit. „Siin on tutvusringkond ja kogukond, kõik elavad kaasa. See on väikese koha võlu ja minu arvates me elame ideaalses kohas!“
Ka oma tööalast karjääri alustas Raplast pärit Merit kodulinna ajalehes Nädaline (nüüd Raplamaa Sõnumid – toim), kus ta kooliõpilasena noortelehte tegi. Pärast eesti filoloogia õpinguid Tallinna Ülikoolis töötas ta ajakirjanikuna Õhtulehes ja seejärel assistendi, välisuudiste toimetaja ja turundusjuhina Kanal 2s, kust ta on praegu lapsehoolduspuhkusel. Töö televisioonis on tema sõnul väga huvitav, kuid ka pikkade tööpäevade ja töiste nädalavahetustega.

Emad ja ettevõtlus käivad kokku

Nüüdseks on iga peresse lisandunud laps endaga suuri muutusi kaasa toonud. „Esimese lapse ajal ehitasime maja ning käisin rongiga linnas tööl. Oli väga väsitav. Laps nuttis öösiti. Jõudsin õhtuti tihti 7-8 ajal koju. Ka kreemi tegemise mõtted jäid korraks täiesti soiku,“ meenutab Merit. „Meil oli unistus siiski saada rohkem lapsi, samas perspektiiv, et lapsest nii palju eemal Tallinnas tööl käia, oli depressiivne. Jäin ootama teist last. Teise lapsega kodus olles mõistsin, et nüüd on kohe vaja oma ettevõttega alustada, sest teadsin oma kogemusest, et palgatööle tagasi minnes olen jälle tagasi surnud punktis ehk oravarattas. Nüüd, kolmanda lapse ajal on meil lõpuks kõik hooga käima läinud.
Minu põhiline sõnum on see, et töötavad emad, lapsed ja ettevõtlus käivad kokku ja kui sobivat töökohta pole, ei tasu vinguda – see tuleb ise endale tekitada,“ räägib ta. Ettevõtte töökollektiivi ühendab veel see, et kõigil on väikesed lapsed ning väärtustatakse võimalust laste kõrvalt osaajaga tööd teha.
Ka peab Merit oluliseks, et vanemad oleksid oma lastele eeskujuks. Tema sõnul pärineb tema ettevõtluspisik vanematelt. “Mäletan, et olin kuskil nelja-viiene, kui vanemad töötasid Rapla trükikojas. Isa-ema tegelesid ka raamatute kirjastamisega, sugulased pidasid poodi. Olin igal pool nendes ettevõtmistes lapsest peale kaasas. Mäletan, kuidas trükimasinate vahel mängisin – see oli kõik nii põnev,“ kõneleb ta muheldes.
Ka oma laste osas peab ta enda missiooniks näidata neile, et töö tegemine on huvitav ja tore, eriti kui teed tööd, mis endale meeldib, mitte ei jäta tööst muljet kui millestki ülimalt stressi tekitavast ja ebameeldivast.
Aga seda, et ettevõtlus on selline pöörane ameerika mägedel sõitmine, ta enne oma firma loomist oodata ei osanud. „Kui sellel hetkel oleks tulevikku nii täpselt teadnud, poleks võib-olla julgenudki,“ arvab ta. „Samas, kui me liiga palju ette muretseme, jääbki kõik tegemata. Siis jääme ilma kõigest, mis annavad adrenaliini ja energiat edasi liikuda.
Meil on midagi, millesse 100% usume ja mida teha armastame! Teen kõike jätkuvalt selle nimel, et töö ei oleks töö, vaid missioon midagi suures plaanis muuta. Ma olin naiivne, aga mõtlesin, et kui ei proovi, ei saa ka teada. Kui unistad, hakka kohe tegema!“
Tulevikus plaanib Merit pärast tootmisvõimsuse suurendamist ka välisturgudele laieneda. Seni ongi kiirelt kasvava ettevõtte takistuseks olnud väike tootmismaht, millest välismaiste klientide teenindamiseks ei piisa. Täna müüakse 95% toodangust Eestis, kus kosmeetikatoodete sektoris valitseb tihe konkurents, ja 5% Soomes. Toodete vastu on huvi üles näidanud nii kliendid Hiinast, Tšiilist, USAst kui ka paljudest Euroopa riikidest.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare