11.6 C
Rapla
Neljapäev, 28 märts 2024
PersoonRapla Plasti juht Erlend Tammenurm on oma töötajatega aus

Rapla Plasti juht Erlend Tammenurm on oma töötajatega aus

Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.

Täna õhtul tunnustavad Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) ja Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL) maakonna silmapaistvamaid ettevõtteid. Kategoorias “Töötaja sõber” on üheks kandidaadiks Raplas peagi veerandsada aastat tegutsenud Rapla Plast AS, mille üks asutaja ja eestvedaja on Erlend Tammenurm.

Raplas Kevade tänaval tegutsev väike ettevõte toodab erinevaid plasttooteid ning pakub tööd 13 inimesele.
Ettevõtte sünnilugu meenutades tuleb rännata tagasi aastasse 1991. Tammenurm oli tollal Eesti Noorte Kommertskoja president. Rootslased olid esimesed, kes organisatsiooni Eestis vedada aitasid. See tähendas, et aina tihemini sattusid Rootsi ärimehed Eestisse. Selle kaudu tekkisid Tammenurmel kontaktid kahe tootmisvaldkonna ärimeestega, kes soovisid Eestisse laieneda.
Mees haaras mõlemast võimalusest kinni ning üsna ühel ajal loodi kaks eraldi ettevõtet, neist Ralmeti valdkond oli metallitööstus ning Rapla Plastil mõistagi plastmass.

Rootsi kontaktid

Rapla Plast asutati 1993. aasta suvel koos Rootsi ettevõtete Plast Petter AB ja Trollhätteplast AB-ga. Sama aasta oktoobris renditi esimene tööruum, kus kaks töötajat hakkasid kahe masina taga kiletaskuid tootma. Tammenurm remontis ja häälestas masinaid. Mees tõdeb, et aeg alustamiseks oli soodne, sest samal ajal lõpetas oma tegevuse Estoplast, mis tähendas, et vajalike oskustega töötajate leidmine oli sellevõrra lihtsam.
Mõned aastad hiljem oli ettevõte juba nii suureks kasvanud, et ostis ära Nore keskuse juures täna valgusti- ja elektroonikapoodi majutava hoone. Tammenurm meenutab, et selleks ajaks oli töötajate arv kasvanud umbes üheksa inimeseni.
Rapla Plasti ootas ees veel üks kolimine, sel korral tänasesse asukohta Kevade tänaval. Ruumi tootmiseks on seal piisavalt ning parasjagu ka maad, kuhu laieneda. Töötajaid silmas pidades ehitati kolimise käigus välja ka korralik saun ning pesemisvõimalused.
Umbes 12 aastat tagasi oli ettevõttes tööl 30 inimest ning tootmine käis kahes vahetuses. Tammenurm ütleb, et sellest ajast saati on töötajate arv vähenenud ning ettevõte ise stabiilsemaks muutunud. Täna pakub Rapla Plast koos tootmisjuhi Raivi Pihlakuga tööd 13 inimesele. Kõik nad on lähiümbrusest.
Tammenurme sõnul ei olnud tal alustades kindlust, et ettevõte ka püsima jääb. Ta muheleb ja ütleb, et tollal Eesti Telefonis töötades polnud tal ju tegelikult absoluutselt mitte mingisugust kogemust tootmisettevõttega. See oli mõneti pea ees tundmatus kohas vettehüppamine. Teadmiste puudumise ja suure töökoormuse tõttu oli algus ka keerulisem. Esimesed aastad vedas Tammenurm kahte loodud ettevõtet ju oma Eesti Telefoni ametikoha kõrvalt.
Kui uurin, kas aastatega on töö kergemaks läinud, vastab ta naerdes, et asjade selgemaks saamisel on lihtsam tõesti. Samas leiab mees, et juhiroll ei ole talle kunagi kuigi stressirohke olnud. Oma mitmeid ettevõtteid on ta alati sama põhimõtte järgi juhtinud. Tuleb uskuda sellesse, mida sa teed ja seda siis töötajatele edasi anda. Tammenurm leiab, et töötajatega tuleb aus olla ja mitte keerutada. Samuti on edu üheks oluliseks pandiks leida ettevõttele selline juhtkond, kes su väärtusi jagab.
Miks siis otsustas mees ligi 25 aastat tagasi enda jaoks tundmatut maad avastama asuda ja ettevõtlusega tegelema hakata? Tammenurme otsus ettevõtluses kätt proovida oli pigem seotud ettekujutusega, et Rapla on sedavõrd atraktiivne paik, kus tasub ettevõtet luua. Aastate möödudes on mehe seisukohad veidi muutunud. Väike koht pealinna lähedal on ühelt poolt pluss ja teisalt miinus. Kasvõi spetsialistide leidmiseks tuleb konkureerida pealinna palkadega, mis on väikese ettevõtte jaoks raske. Ainuke eelis kohalike inimeste silmis on tõenäoliselt võimalus töötada kodu lähedal.
Samas tõi Tammenurm välja, et enamik täna ettevõttes töötavaid inimesi saavad väljaõppe kohapeal ning see ei võta kuigi kaua aega. Umbes nädalaga on töö selge. Oluliste omadustena tõi Tammenurm välja tähelepanelikkuse ning oskuse olla aus tehtud töö kvaliteedi osas.

Kiletaskutest hambakaartideni

Teeme Tammenurme juhatamisel väikese ringkäigu tootmisruumides. Kõik, mida Rapla Plastis toodetakse, läheb emaettevõtetele Rootsi, kes edasimüügiga tegelevad. Väikeses Raplas toodetud plasttooted jõuavad seeläbi Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Saksamaale, aga ka Jaapanisse ja Ameerika Ühendriikidesse. Niisamuti nagu läheb kogu toodang Rootsi, tuleb ka kõik vajaminev materjal Rootsist. Seetõttu puudub ettevõttel nii müügi- kui ka varustuse osakond. „Meie ülesanne on ainult toota,” ütleb Tammenurm. See teeb mõistagi ettevõtte juhtimise kordades lihtsamaks. Ainuke, mis korraldada tuleb, on transport. Selleks kasutatakse väikest Viljandi ettevõtet.
Tootevalikus on nii kontori- kui ka meditsiinitarbeid. Esimesena tõi Tammenurm välja kiletaskud ja -kaaned. Neid on toodetud ettevõtte loomisest saadik. Muutunud on vaid materjal. Algul toodeti polüvinüülkloriidist ehk PVC-st. Kuna tegemist ei ole kuigi loodussõbraliku materjaliga, on aja jooksul mindud üle polüpropüleenile.
Kiletaskute tootmine hõlmab suures osas käsitööd. Kogu kiletaskute jaoks vajalik voltimistöö tehakse käsitsi, mitte masina abil. See on ühtlasi ka põhjus, miks Rootsi ettevõtted siiani Eestis tootmisest huvitatud on. Tammenurm ütleb, et praegu on see nende jaoks veel kasumlik. Väikese ettevõtte eelis on muidugi ka paindlikkus oma toodangut vastavalt vajadusele kiiresti muuta. Ühtekokku on tootevalikus üle 400 toote.
Tammenurm ütleb, et esimestel aastatel oli küll probleeme kvaliteediga, kuid tänaseks on see minevik. Küsin Tammenurmelt, miks ei ole siis head ja kvaliteetset toodangut kohalikult turult võimalik saada. Peamiselt on selle taga hind. Juba ainuüksi kasutatav materjal on võrdlemisi kallis. Rootslased eeldavad väga täpset ja korrektset tööd. Iga tasku voltimisjooned peavad olema absoluutselt paralleelsed. Juba kõigest millimeetrine erinevus tähendab praaki. Eesti ettevõtja ei aja sellist täpsust taga ja tema jaoks jääb toote hind seetõttu ka kalliks.
Lisaks kiletaskutele toodetakse Rapla Plastis hambakaarte. Need lähevad peamiselt Ameerika Ühendriikidesse ja Jaapanisse. Tammenurm selgitab, et tegemist on pigem vana süsteemiga, kus arst pildistab hambaid ning lisab pildi igast hambast hambakaardile. Tõenäoliselt seoses üleminekuga elektroonilistele alternatiividele on hambakaartide tellimused aastate jooksul vähenenud. Lisaks toodetakse värvilist kopeerpaberit, millega hambaarstid hambumust kontrollivad. Selle toodangumaht on pigem suurenenud.
Veel viimase tootena tõi Tammenurm välja suured kiletaskud, mis kinnitatakse euroaluste külge ning sisaldavad vajalikke dokumente. Need lähevad peamiselt Saksamaale.
Väga palju töötajaid mul ringkäigu ajal silmata ei õnnestu, sest kätte oli jõudnud kohvipausi aeg. Samuti on parasjagu majas massöör, kelle juurest kõik soovijad läbi saavad käia. Tammenurm selgitab, et see oli töötajate endi välja käidud mõte. Mõistagi tuldi sellele vastu ja selle mugavamaks korraldamiseks kutsuti massöör majja.

Stabiilne kollektiiv

Täna töötab ettevõttes 13 inimest. Nende seas on ka üks töötaja, kelle tööleping on sama vana kui ettevõte ise. Tammenurm ütleb, et keskmiselt on töötajate staaž 12,5 aastat, mis on selge tõestus, et kaader on püsiv. Peamiselt koosneb kollektiiv naistest.
Kui oleme tootmisruumidele tiiru peale teinud, küsin mõistagi, mis on töötajatele hea töökeskkonna loomise võti. Tammenurm tunnistab, et tema jaoks tuli nominatsioon suure üllatusena. Ta ei leia, et Rapla Plastis teiste ettevõtetega võrreldes midagi erakordset tehakse. Veidi järele mõeldes toob ta mõned põhimõtted ja traditsioonilised ettevõtmised välja, mis on ehk aidanud hea atmosfääri tekkimisele kaasa.
Kuigi kohalik seadusandlus näeb ette 28-päevast puhkust, on selles osas lähtutud hoopis Rootsi emaettevõtete eeskujust. Juulikuus on tervel ettevõttel kollektiivpuhkus, mis kestab 30 päeva. Nii on kõikidele töötajatele alati kesksuvine puhkus tagatud.
Samuti on ettevõte peaaegu iga aasta töötajate palka tõstnud. Seda juba päris ettevõtte algusaegadest alates. Püütakse tagada 3-5-protsendiline palgatõus, mis jääb küll veidi Eesti keskmisele alla. Tammenurm ütleb aga kiiresti juurde, et selle kompenseerimiseks korraldatakse erinevaid traditsioonilisi ühiseid ettevõtmisi.
Iga tööaasta viimasel reedel sõidab kogu kollektiiv tööandja kulul puhkama. Enamasti võetakse kaasa ka lapsed. Tänavu ootab ees näiteks Prangli saare külastus. Aastaid oli traditsiooniks ka ühise jõululõuna söömine. Suure söömingu asemel on aga viimastel aastatel hoopis spaas puhkamas käidud. Terve kollektiiv saab kahepäevase Pärnu spaa külastuse osaliseks.
Tammenurm ütleb, et hea õhkkonna loomisel on kahtlemata suur roll ka tootmisjuhil Raivi Pihlakul, kes tööülesandeid jagab ja sisekliimat haldab. Kõik töötajad oskavad kõiki masinaid kasutada ning see võimaldab vahelduse pakkumiseks aeg-ajalt rolle ümber mängida.
Ligi 25 aasta jooksul on Tammenurm näinud palju erinevaid isiksusi ning töökollektiive. Ta tõdeb, et erinevate isiksuste kokkusattumisel on ka probleeme olnud, seda just eriti algusaegadel, kui laieneti väga kiiresti ja inimesed rohkem vahetuma kippusid. Tänaseks on jõutud tasakaaluni, kus vähemalt viimase pooleteise aasta jooksul uusi töötajaid värvatud ei ole.
Hea atmosfääri loomisel tasuks ehk viimaseks ära mainida ka paindlikkus. Ühelt poolt ei ole kunagi suurt numbrit tehtud kellegi arstilkäigust või lastega seotud asjaajamiste pärast. Kuna tegemist ei ole sellise liinitööga, kus ühe lüli puudumisel kogu tootmine seisma jääb, on püütud töötajatele alati vastu tulla.
Samuti pakub Rapla Plast võimalust kodus lisatasu teenida. Üks osa kiletaskute tootmisest hõlmab kile käsitsi voltimist, mida töötajad saavad soovi korral kodus teha. See ei ole kohustuslik, kuid see on üks viis lisatasu teenida.
Lisaks töötajatele paistavad rahul olevat ka Rootsi emaettevõtted. Kuigi tihti nende esindajaid Raplas kohata ei õnnestu, sest oma sõnutsi ei näe nad vajadust kohale tulla, kui kõik juba nagunii toimib. See on juhi laienemismõtteid mõlgutama pannud. Tammenurm ütleb, et kinnistu on suur ja võimaldaks juurdeehitust. Viimase külaskäigu ajal andis ka Rootsi osapool mõista, et näeb Raplas perspektiivi. Tammenurm teab, et pika ajalooga Rootsi pereettevõttes ei ole muutuste tegemine ja tootmise ümberkorraldamine kuigi lihtne. Aga suuremast tootmisest unistab mees sellest hoolimata. Eks tulevik näita, kas see ka realiseerub.