11.6 C
Rapla
Neljapäev, 28 märts 2024
ArtikkelAugustis näeb Raplas tõelist lahingut

Augustis näeb Raplas tõelist lahingut

Katri Reinsalu / illustreeriv foto: Siim Solman.

Augustis etenduv vabaõhulavastus „Rapla 1941” viib rännakule ajalooradadel ning tutvustab kodukandi värvikat ajalugu. Seda kõike kohaliku lavastaja ja näitlejate käe läbi, kellele tulevad appi ligi poolsada ajalooklubi Front Line meest, kes Raplas näidislahingu läbi viivad.

“Pärast 14. juuni küüditamist 1941. aastal läksid paljud mehed metsa varjule. Naised ja lapsed ei ööbinud enam kodus. Peeti salakoosolekuid, hakati relvi koguma, et valmistuda kodukaitseks. Ka Rapla keskkooli poisid olid valmis oma panuse andma.
8. augustiks olid venelased küll Keavast, Valtust ja Raplast välja löödud, kuid sakslased olid ise tagasi tõmbunud, sest nende suuremad üksused ei jõudnud nii kiiresti järele. Et seda vaakumi täita, moodustati kiirelt grupp vabatahtlikke, umbes viisteist meest. Ülesandeks jäi Rapla aleviku kaitse organiseerimine. Südaööks jõuti õnnelikult Rapla alevisse. Raplas oli kõik vaikne. Postkontor võeti staabiks ning valvepostid asetati välja kõigile Raplast väljuvatele teedele. 10. augusti varahommikul helises telefon ning sellega pöördus kõik…” kõlab lavastuse sisukirjeldus.
Stsenaristi ja lavastaja rollis on Piia Põder. Ta rääkis, et idee andis kaks aastat tagasi Toomas Tõnisson, kes vihjas, et tema vend Tõnis Tõnisson on oma uurimusse „Mälestusi 1941. aasta kuumast suvest Raplamaal“ Rapla lahingute kohta värvikat materjali kogunud. „Mind ennast väga paeluvad dokumentaalsed tekstid,” rääkis Põder. Sellest tulenevalt andis ta ka oma jah-sõna uurimuse sisu publiku ette toomiseks.
Temaatika on sünge ja ka stsenaariumi kirjutamine hõlmas mitmeid eetilisi küsimusi. Põder ütles, et pidi hoolikalt mõtlema, mis on see, mida ta kindlasti siinsele publikule nendest sündmustest edasi anda soovib. Algmaterjalis oli tema sõnul nii võikaid, kurbi kui ka muigama panevaid hetki, mille vahel valik teha tuli. Tõsiste teemade kõrval jõudis stsenaariumisse muidugi ka pehmemaid toone, sest olenemata riigi olukorrast elab armastus ikka edasi. Põder arvas, et see on heaks tasakaaluks karmile maailmale, mida etendus kajastab.
Proovide perioodiks planeeriti kuus kuud. Enamik osatäitjaid on Rapla, mõned ka Märjamaa vallast. Osalt astuvad publiku ette juba siinkandis tuntud noored näitlejad. Põder lisas, et teisalt oli sel korral vaja ka juba teadlikumaid mehi, selleks tuli nende leidmiseks silmad lahti hoida ja soovitusi koguda. Lõpuks kulges kõik sujuvalt ning kõik rollid said täidetud.
Järgmises proovis alustatakse läbimänguga ning viimasesse kolme proovi kaasatakse ka massid. Etendus jõuab publiku ette 10. augustil. Kuupäev pandi paika juba ligi poolteist aastat tagasi ja teadlikult, sest just sel päeval leidis üks lahingutest päriselt aset.
Lõpptulemus tõotab tulla aga elamusterohke. Juba ainuüksi sellepärast, et etendus on liikuv. See on jagatud kolmeks osaks. Sündmused hargnevad lahti Rapla kultuurikeskuse ees, Sulupere metsas ja jõe promenaadil. Publikut transporditakse Kaitseliidu veokitega.
Sellise lahenduse kasuks otsustas Põder juba stsenaariumi kirjutamise käigus. Asukohad, kus lavastuse sündmused reaalselt aset leidsid, olid Raplas ju olemas. Nii tunduski lavastajale ilmekam publik neisse paikadesse kohale viia.
Sulupere metsas leiab aset lavastuse ilmselt kõige mõjukam osa ehk lahing. Selleks, et sündmusest võimalikult tõetruult osa saada, tuleb kohale üle viiekümne sõjaajaloo klubi Front Line mehe, kes annavad publikule näidislahingu. Seda, kuidas kõik täpselt välja nägema hakkab, Põder veel välja lobiseda ei tahaks, aga ta soovitab publikul mugavalt riietuda ning loodab, et sellest saab meeldejääv elamus.
Vabaõhulavastust mängitakse läbi vaid ühe korra. Põder ütles, et Front Line mehi ühel päeval ühte kohta kokku saada on keeruline ja see seab omad piirangud. Müüdavate piletite arvule seavad omakorda piirangud aga veokid, millega publikut ühest kohast teise viiakse.
Eelmisel nädalal läks umbes 200 piletit müüki. Huvi on olnud suur ja heal juhul on piletite arvu ehk veidi võimalik ka suurendada. Põder ütles, et on liigutav näha, kuidas inimestele nende kodukoha ajalugu korda läheb.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare