Viimane miil pakub tehnoloogilist alternatiivi linnaelule

Urve Palo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, SDE.

Iga päev otsustab umbes kümme Eesti inimest oma senisest kodukandist lahkuda ja elu Tallinnas sisse seada. Samal ajal võimaldab tehnoloogia järjest enam olla asukohast sõltumatu, teenida endale ja oma perele leiba suurtest keskustest eemal.

Ülikiire ja taskukohane internet pole aga kaugeltki igasse Eesti nurka jõudnud. On selge, et kaasaegne töö- ja ettevõtluskeskkond, nagu ka kogu muu eluolu, eeldavad püsiva ja kiire interneti kättesaadavust. Viimase puudumine on üks põhjuseid, miks inimesed hääletavad jalgadega ja kolivad maalt ära, peamiselt Tallinnasse. Enamikes maakondades elanike arv kahaneb, aga pealinnas see aina kasvab. Tänavu mais ületas tallinlaste arv rahvastikuregistri andmetel juba 450 000 piiri.
Nii ongi ellu kutsutud viimase miili projekt, et viia töökindel interneti püsiühendus pealinnast välja ning arendada maapiirkondades ettevõtlust ja toetada laiemalt kohalikku elu. Vahetult enne jaanipäeva kuulutas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja konkursi, et leida sügiseks ettevõte, mis hakkab riigi toetuse najal rajama kiireid internetiühendusi nendesse piirkondadesse, kuhu erasektor järgneva viie aasta jooksul muidu ei investeeriks. Toetuse kogusuurus on 20 miljonit eurot.
Kui Eesti tahab olla tõeline e-riik, peab kiire internet jõudma igale poole, kus püsivalt elatatkse. Vastasel juhul muutume e-linnaks, kus kvaliteetse interneti saamiseks tuleb minna linnadesse. Täna on Eestis kokku 324 000 kinnistut ja neist ainult 82 000 ehk siis 25 protsenti omab vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti kaardistusele kaabelvõrgu näol stabiilset ja kiiret internetti. Tõsi, 25 protsenti kinnistuid ei tähenda 25 protsenti kodusid, kuna iga kortermaja, millest suuremates elab sadu inimesi, loetakse üheks kinnistuks. Pooled neist 82 000 aadressist asuvad linnades ja linnainimestel pole reeglina ka internetiga nii suurt muret, eriti kui arvestada erasektori lähiaastate investeeringuplaanidega.
See, et erasektor näitab üles üha suuremat investeerimissoovi, teeb heameelt. Eesseisva viie aasta jooksul on ettevõtted lubanud parandada ca 70 000 aadressi internetiühenduse kvaliteeti kas olemasolevaid võrke uuendades või siis täiesti uusi võrke rajades. Samas oleks meil ilma riikliku sekkumiseta viie aasta pärast endiselt umbes 165 000 aadressi ilma kiire interneti püsiühenduseta.
Seepärast panebki riik erasektorile õla alla ja aitab kiiret internetti viia ka nende hajaasustatud piirkondade majapidamisteni ja ettevõteteni, kus aastaringselt elatakse või tegeletakse ettevõtlusega ja kuhu erasektor omal initsiatiivil ei läheks.
Kui võtta vaatluse alla Raplamaa, siis sealsest 15 329 kinnistust oli veebruari seisuga korralik netiühendus 1947 aadressil ja 4776 puhul kavatsesid erafirmad investeeringuid teha. 7790 kinnistut oli aga kaetud „valge alaga“, kus kvaliteetne netiühendus kas puudus või jäi alla 30 megabiti sekundis või siis ei olnud erasektoril kavas sinna investeerida.
Viimase miili võrguga liitumine läheb inimestele maksma maksimaalselt 200 eurot. Täna on veel vara liitumisavaldusi saata, nendega hakkab sügisel tegelema konkursi võitnud ettevõte. Konkursil osalemise tähtaeg kukub ettevõtetele 14. septembril ja toetust saab maksimaalselt kasutada viis aastat. Selle aja jooksul peab võitja lubatud hulgal võrguühendusi püsti panema.
Muidugi oleks naiivne väita, et kiire interneti jõudmine väiksematesse kohtadesse pööraks linnastumise trendi tagurpidi, aga see on reaalse mõjuga samm, mis aitab pidurdada või isegi peatada Tallinnasse tulemise protsessi. Töökindel internet teeb äri ajamise või ettevõtlusega alustamise maal palju lihtsamaks. Rääkimata kaugtöö tegemisest – vajadusel saab ju korra nädalas või kuus oma ettevõtte peakontoris käia.
Lisaargumenti vajavad ka linnakärast väsinud inimesed, kes aeg-ajalt unistavad maale minekust, elust kauni looduse keskel ja sellest, kuidas nende lapsed rahulikus keskkonnas üles kasvavad. Eesti on juba tervele maailmale tõestanud, et ettevõtlusega saab tegeleda asukohast sõltumata. E-residentsus on siia meelitanud tuhandeid ettevõtjaid, kes tegelikult elavad mujal. Miks ei võiks see sama edukalt rakenduda Eesti-siseselt? Usun, et keegi meist ei soovi, et Eesti muutuks järk-järgult linnriigiks või e-linnaks. Astugem sellele siis vastu.

Infot viimase miili toetusmeetme kohta:

  • Korraldatakse üks kõiki maakondi hõlmav avalik konkurss.
  • Eelarve on 20 miljonit eurot.
  • Võimaldab tehniliselt ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigile aadressiobjektidele lairiba ühendust garanteeritud allalaadimiskiirusega 1 Gbit/s.
  • Võimaldab vähemalt viiele sideettevõtjale juurdepääsu võrgule.
  • Hindamiskriteeriumiks on liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide arv (70%) ning maakondade ülene proportsionaalsus (30%).
  • Liitumise tasu on maksimaalselt 200 eurot aadressiobjekti kohta.
  • Ehitus peab lõppema hiljemalt 5 aastat pärast toetuse andmise otsuse tegemist.
  • Rohkem infot leiab: www.tja.ee/lairiba

Samal teemal

E-postiga tulevaid spämmkirju saab ennetustööga ä... Inimesed, kes pidevalt e-maili kasutavad, märkavad aeg-ajalt kirju, mille sisu kahtlane ning väheusutav. Küll soovib keegi dokumendid kaotanud (tuttav...
Programmeerimisnädal kahes maakonna koolis Terve eelmise nädala jooksul toimus kolmas üleeuroopaline Code Week ehk programmeerimise nädal. Maakonnast võtsid esmakordselt osa kaks kooli – Kohila...
Ära anna oma raha ebaausale kauplejale tühjade lub... Kes ei unistaks ilusatest juustest, saledast kehast ning silmapilgul kaduvatest haigustest, eriti kui ise selleks midagi eriti tegema ei pea? Ilmselt ...

Üks kommentaar Viimane miil pakub tehnoloogilist alternatiivi linnaelule

  1. külamees ütleb:

    See jutt on ilus ja nõrganärvilisematel lausa pisarat välja kiskuv leelotamine. Tegelikult keerati juba alanud maakonnaüleste kiiret internetti pakkuvate ettevõtete loomine millegi pärast tuksi ja tuldi välja nn.üleriigilise hankega mis juba tehtud töö lihtsalt ära nullis. Palo tuleks tõesti välja vahetada:kaua võib!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga