11.1 C
Rapla
Neljapäev, 28 märts 2024
ArvamusKuidas kaotused Eestile aitasid kaasa Horvaatia ja Belgia jalgpalli tõusule

Kuidas kaotused Eestile aitasid kaasa Horvaatia ja Belgia jalgpalli tõusule

Siim Jõgis.

Täna õhtul teleka ette istudes ja vaadates maailmameistrivõistluste poolfinaali Horvaatia ja Inglismaa vahel, hoian kindlalt pöialt Horvaatiale. Olen seda turniiri algusest saati teinud. Perišic, Rakitic, Kramaric, Modric, Brozovic, Mandžukic – kõik suurepärased jalgpallurid. Võib-olla on natuke naljakas neid kõiki ic’isid järjest üles lugeda, aga nende mängijate võimekuses ei ole põhjust kahelda.
Küll aga võivad Eesti jalgpallisõbrad jälgida Horvaatia käekäiku mõningase rahulolutundega. Sai ju Horvaatia koondis oma viimase aja kõige piinlikuma kaotuse just Eestilt. See mäng toimus vaevu aasta aega tagasi, 28. märtsil 2017 A le Coq Arenal ning Eesti võitis koguni 3:0. Tõsi on muidugi ka see, et Horvaatia ei olnud tol päeval kohal oma parimas rivistuses. Küll aga olid koosseisus praegu maailmameistrivõistlustel suuri tegusid tegevad Domagoj Vida, Mateo Kovacic, Ivan Perišic, Marko Pjaca, Tin Jedvaj, Milan Badelj ja Filip Bradaric. Päris äpu koosseisuga horvaadid Tallinnasse ikkagi ei tulnud.
Eesti jalkafännid võivad täie südamerahuga öelda, et alles eelmisel aastal oli Eesti koondis selgelt üle Horvaatiast, kes nüüd MM-i poolfinaalis mängib. See mäng Eesti pealinnas oli justkui karm äratus tervele nende koondisele. Nii suurt kaotust ei ole pidanud nad sellest ajast saati vastu võtma. Eesti väravad lõid tol õhtupoolikul Siim Luts, Konstantin Vassiljev ja Sergei Zenjov.
Sarnaseid paralleele saab luua ka Eesti ja Belgia koondise vahele. Siinkohal on lugeja muidugi targem kui autor. Teisipäeva, 10. juuli õhtul selgus, kumb pääses MM-i finaali – kas Belgia või Prantsusmaa. Selle teksti kirjutamise hetkel seisis mäng veel ees.
Aga tagasi Eesti ja Belgia koondiste juurde. Toona oli 2009. aasta karm sügisõhtu, kui 14. oktoobril läksid Tallinnas A le Coq Arenal vastamisi Eesti ja Belgia koondis. Toonane periood oli Belgia jaoks täielik madalseis. Ja kirsiks tordil oli muidugi seesamune mäng Eesti vastu, mis kaotati 2:0. Eesti poolelt olid väravate autorid Raio Piir-oja ja Konstantin Vassiljev.
Eriti valusaks muutis Belgia jaoks olukorra see, et tegemist oli 2010. aasta maailmameistrivõistluste valikmänguga, kus mängiti punktide peale. Kusjuures nad ei olnud Tallinna tulnud üldse nõrga koosseisuga. Toona oli Belgia koondises viis mängijat, kes praegugi kuuluvad MM-il koosseisu. Need olid Eden Hazard, Toby Alderweireld, Thomas Vermaelen, Jan Verthongen ja Mousa Dembele. Hazard oli siin veel küll noor mängija ning platsile ei pääsenud. Ülejäänud neli pidid tookord siiski sinisärkide paremust tunnistama. Nüüd mängivad nad maailmameistrivõistlustel nelja parema hulgas.
Niisiis on kaks maailma tippkoondist saanud alles hiljaaegu Eesti sinisärkidelt tõsise keretäie. Nagu näha, on nendest kaotustest õpitud ja nüüd jõutud maailmameistrivõistluste poolfinaali. Kui hakata otsima hoobasid, millega Eesti koondis on maailma jalgpalli mõjutanud, siis võib need leida Horvaatia ja Belgia juurest. Kaotused Eestile on olnud vähemalt mõningal määral motivaatoriks, et võidelda välja kohad maailma eliidi seas.
Kas on võimalik, et need kaks koondist kohtuvad omavahel 15. juulil Moskvas või 14. juulil Peterburis? Lugejal on selles suhtes juba rohkem aimu kui praegu autoril. Sellele küsimusele saabub lõplik vastus kolmapäeva, 11. juuli õhtul, kui mängitakse teine poolfinaal.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare