Muhumaal kogukonna tunnet otsimas

0

Helle Kruus / Foto: Helle Kruus.

Juunikuu viimasel päeval kogunes ligemale 40 unisesilmset (sest väljasõit oli üsna varasel hommikutunnil) Raplamaa külakogukonna aktivisti, et teha õppesõit Muhumaale ja Saaremaale kogemaks sealse kogukonna töid ja tegemisi. Sõitu toetas KÜSK.

Meid tervitas Kuivastu sadamas särasilmne saarlasest reisijuht Reet Viira, kes hakkas meid kurssi viima Muhumaa tegemistega. Kõrgele istuma olid seadnud end teeäärde ka kaks muhu rahvariietes Inglit, kelle ülesandeks on anda kaitset saare külalistele. Inglite autor on Muhu juurtega kunstnik Urmas Viik.
Alustasime Hellamaa külakeskusest. Meid võttis vastu kohaliku kogukonna hing Tiina Jõgi. Hellamaa külakeskus toimib mitmeti – kultuurimajana, majutusasutusena, raamatukoguna ja pensionäride kokkusaamiskohana. Võimalus on kasutada sealset kogukonna kööki ja pesemisvõimalust (dušš). Eriti uhke on kogukond oma laululava üle, mis traditsiooniliselt kenasti Muhu värvidesse võõbatud. Raplamaa „ühendkoor“ astus seal üles tervituslauluga dirigent Ene Kanguri juhatusel.
Edasi viis sõit Lõetsa külla „7 tuule aeda“ ehk Jüri-Jaani Talustuudiosse, kus tegutsevad maastikuarhitekt Sulev Vahtra ja keraamikust abikaasa Marget Tahfel-Vahtra. Nimi „7 tuule aed“ on tulnud seal kogu aeg puhuvast tuulest.
Pererahvas, kelle kodu on see talu olnud aastast 2004, võttis meid avasüli vastu – neil oli hea meel, et saavad näidata oma lummavat aeda, kus taimed ja keraamika täiendavad teineteist. Kui perenaine Marget tutvustas oma keraamikamaailma, viis peremees Sulev samal ajal teise poole seltskonnast aia kujundamise maailma, hiljem seltskonnad vahetusid.
Edasi sõitsime Üügu pangale. Sealne loopealne on taastatud 2000. aastal projekti rahaga. Meid lummasid merevaade ja koopad, mida on jätnud taganev meri. Giid teadis rääkida, et 1917. aastal on siin lahes uppunud isegi ristleja. Avastasime ka mõne loopealse taime, nt keelikurohu, mis on loopealsele iseloomulik.
Nõmmküla uuest tärkamisest rääkis meile Reet Hobustkoppel. Kogukonna abiga on ehitatud varjualune, taastatud külaplats, kus peetakse ühiseid pidusid, kontserte, jaanituld.
Järgmine peatus oli Liiva. Seal oli võimalus külastada käsitööpoode (puiduait, villakoda, Muhu käsitöö).
Paenase külas ootasid meid Annika Auväärt ja vallavanem Raido Liitmäe. 2011. aastal moodustati Printsi Selts, kuhu on koondunud 3 küla rahvas. Selts on saanud Paenase külaplatsi korda tegemiseks raha KÜSK-i projektist. Ühistegevusena rajati Varjula, kus 15 kohta vanuritele, lastele mänguväljak, WC. Kolme küla peale on inimesi kokku 82, aga suvel kasvab elanike arv üle saja.
Vallavanem andis meile ülevaate Muhu vallast, kus on 2017. aasta seisuga kokku 52 küla ja umbes 1969 elanikku. Külavanemaid on 35. Vald kutsub külavanemad kaks korda aastas kokku. Külavanemaid tunnustatakse õppereisidega. Tööealisi on Muhus 1200, mis moodustab 60% elanikest ja valdavalt on need nooremaealised. Huvitegevust pakuvad kool, spordikool, muusikakool. Kui huvitegevus on väljaspool valda, siis toetatakse 160 euroga ringitegevust. Muhu võib uhke olla oma 600 ettevõtja üle. Prioriteetseks peavad muhulased ehitust ja käsitööd.
Hästi töötab „Muhu“ kui kaubamärk. Kavas on Liiva City arendus. Toetusi on saadud PRIA-st ja EAS-ist. Raha on eraldatud (2 miljonit) korterelamu ehituseks, kuhu tuleksid üürikorterid. Riigi abi peale Muhu rahvas pole saanud loota.
Aeg aga lendab ja Arusaadu dendroaia peremees ongi meid oma aiaväravas tervitamas. Tutvume erinevate eksootiliste puude ja põõsastega. Eks nii mõndagi liiki tahaks tulevikus oma aias kasvamas näha. Edasi jalutame Muhu-Rinsi õigeusu kirikut vaatama, kus asub Neitsi Maria Kaasani pühakuju kogudus. Kirik ehitati saarele 1873. aastal. Koguduses on 85 liiget ja kord kuus on teenistus.
Seni oleme saanud aiandusalast infot, nüüd sukeldume käsitöö maailma – Koguva külas ootavad meid Männiku Käsitöötuba ja selle perenaine Sirje Tüür. Tikitud vaibad – sellega lummas ta meid sõnatuks. Lisaks tikkimisele tegeleb ta ka nahkehistööga ja ega maaliminegi võõras ole, sest mustrid tuleb ju enne paberile valmis maalida. Maalitud mustrid näevad ilmavalgust trükitud kottidel, pajakinnastel, patjadel ja seda koostöös Lipuvabrikuga.
Seejärel põikame ka naabervalda – Saaremaale, kus Orissaare spordiväljakul ilutseb Orissaare tammepuu.
Sealt edasi juba Tagapõllu puukooli. Perenaine Mariann tutvustab oma aeda, mis ei näi sugugi tavalise puukooli moodi välja, vaid on pigem park. Puud ja lillepeenrad on sobitatud ja moodustavad kuningliku aia. Saame häid mõtteid ja teadmisi (jälle üks töövõte asendamatu tööriistaga – peenraääre nuga).
Veel on jäänud viimane peatuspaik ja taas puukool, seekord Ariste külas – Jaagu talu, kus toimetavad Jelena Sakkel ja Anti Rand. Aias on palju istumiskohti, mida ümbritsevad püsikud, on kohad, kus saad mõtiskleda ja unistada kasvõi järgmise päeva tegemistest. Lummab avarus. Hea nipi saime perenaiselt, kuidas kasutada mättaid peenarde kujundamisel.
Pererahvalt veel kehakinnitus ja võisime minna aeda mõtisklema lõppevast päevast, sest ees ootas kodutee ja väsimuski hakkas tunda andma.
Milline kokkuhoidev kogukond on Muhu saar! Kogetut ja nähtut on kindlasti hea jagada juba mandril oma küla rahvaga.
Muhumaalt on, mida õppida – kasvõi kogukonna tunnet.
Meie leidsime selle.

Kirjuta kommentaar

Kommentaar
Palun kirjuta siia oma nimi