Põud lööb kõiki teraviljakasvatajaid

0

Siim Jõgis / foto: Ulvi Blande

Kõik põllumajandusettevõtted ja teraviljakasvatajad on sel kevadel ja suvel seisnud sama probleemi ees – ilmad on palavad ja sademeid liiga vähe. Kuid ilma veeta põllukultuurid ei kasva.

Praegu ei oska veel keegi täpseid kadusid öelda. Need saab kokku lüüa alles siis, kui kombainid tulevad saagiga põllult tagasi ja salved täituma hakkavad. Selge on siiski see, et eelmise aasta rekordsaakidega tänavusi numbreid võrdlema ei maksa hakata.
Keerulise olukorra ees seisavad kõik. Põud ei ole tabanud mitte ainult Eestit, vaid ka mitmeid teisi piirkondi Euroopas. Seetõttu võib karta, et vähene saagikus võib kaasa tuua kõrgemad toiduhinnad. Raplamaa teraviljakasvatajad olukorda päris katastroofiliseks siiski ei pea. Kõik nad ütlesid, et vaevalt vihmasajud nüüd enam midagi päästavad. Teist meelt oli Kalle Hamburg, kes kasvatab kartuleid. Ta ütles, et vihmahood võiksid tema saaki küll parandada. Siiski kaasneksid ka sellega oma riskid.
Maaeluministeerium lubas põllumehi põuas mitte üksi jätta. Nad lubasid koostöös põllumajandussektoriga otsida ja analüüsida kõiki võimalusi, kuidas põllumehi põuast põhjustatud raskustes aidata. Ministeeriumi arutatavatest sammudest toodi välja pöördumine Euroopa Komisjoni poole ja rohestamise toetuse erisus.
Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on põuaga sel aastal probleeme nii Põhja-, Kesk- kui ka Lõuna-Euroopas; põud mõjutab nii meie taime- kui ka loomakasvatajaid. „Eelmisel nädalal saime meie põllumeestele Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada. Kutsun kõiki meie põllumehi üles koostööle, et loomasööt saaks sel aastal varutud ja teravili väärindatud. Meil on jätkuvalt omajagu hooldatavat põllumajandusmaad, kus niidetav või hekseldatav rohi jääb koristamata − see potentsiaal tuleb praeguses olukorras täielikult ära kasutada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
Orgita Põld OÜ-l on söödateravilja, toiduteravilja ja õlikultuuride kasvatamiseks 2600 hektarit maad Märjamaa vallas ja Raikküla piirkonnas. Ettevõtte juht Sulev Mölder ütles, et kuivad ilmad ja sademete puudumine on loomulikult vilja kasvu mõjutanud. Küsimusele, kui suurt kahju see on teinud, ei osanud ta esialgu vastata. Tõde selgub siis, kui kombainid lähevad põllule ja algab vilja koristamine. Mingisuguseid prognoose saab siiski juba teha. Mölder pakkus, et teravilja puhul võib aimata, et saak jääb võrreldes keskmise aastaga nigelamaks umbes ühe kolmandiku võrra.
Orgita Põld OÜ kasvatab ka herneid ning seal võivad numbrid veel väiksemad tulla. Võimalik, et herneste saagikus on kõigest 50 protsenti võrreldes tavapärasega. Mölder lisas kiiresti juurde, et need numbrid võivad veel muutuda, aga väga palju paremaks nad seisu enam ei muuda. “Täpselt prognoosida ei oska, saagikus selgub siis, kui hoidlad täituma hakkavad,” rääkis Mölder. Loomulikult oodatakse vihma, kuid suurt lootust ei ole, et võimalikud sajud nüüd enam midagi paremaks muudavad.

Eelmise aastaga ei maksa võrrelda

Alar Mutli kasvatab teravilja põhiliselt Rapla valla piires. “Selge see, et põud ja sademete puudumine jätab saagile jälje,” sõnas ta. Kui suur see jälg on, selgub ka tema sõnul siis, kui kombainid põllult tagasi tulevad. Olukord kiita kindlasti ei ole.
Mutli ütles, et teravili on seni pidanud kasvama üheainsa vihmahoo najal, mis enne jaanipäeva maha sadas. Et korralik saak moodustuks vaid ühe saju pealt, on muidugi palju tahta. Kui suureks kahjud tegelikult osutuvad? “Praegu ei oska veel öelda,” sõnas Mutli.
Praegu on aga juba näha, et viljaterad on väikesed, võrsumist ei ole väga palju toimunud ja viljad hakkavad suures osas juba kolletuma. Mutli tõdes, et vaevalt vihmadki siin enam midagi päästa võivad. Teravilja puhul kindlasti mitte.
Eelmise aasta saagid olid väga head, tänavu ei maksa numbreid üldse võrdlema hakatagi. Küll aga oli eelmisel aastal probleem sellega, et vilja koristuse ajal hakkas sadama ning seega kulus rohkem raha kuivatamise peale. Eriti ebameeldiv variant oleks see, kui ka tänavu peaks sama stsenaarium korduma.

Mure rohukasvuga

OÜ Kaiu LT juht Margus Muld ütles sama mida teisedki: vilja saagikusest saab täpsemalt rääkida siis, kui see on juba salve pandud. Praeguste prognooside järgi saab öelda vaid seda, et erinevate teraviljade saagikus tuleb 30 kuni 40 protsenti tavapärasest väiksem. Küll aga ei ole see praegu OÜ Kaiu LT kõige suurem mure. Ettevõte tegeleb põhiliselt piimakarja kasvatusega ning seega tuleb hoolitseda loomade ninaesise eest. Ettevõtte kasvatada on praegu 650-pealine lüpsilehmakari. Sademete puudumine on loonud olukorra, kus ka rohukasv ei olnud piisav. Muld ütles, et talve üleelamiseks sööb kari ära tuhandeid tonne silo. Ta lisas, et esimene ja teine niide olid selgelt kesised ning sellega karja toiduvajadust ära ei kata. Kõik lootused on praegu kolmanda niitmise peal. Et see õnnestuks, oleks praegu vaja vihmasahmakaid. Isegi kui söödavilja puhul ei pruugi see seisu märkimisväärselt parandada, oleks see rohukasvuks hädavajalik.
OÜ Kaiu LT põldudel kasvab 150 hektaril ka maisi – õnneks selle saagikus tõotab tulla ilus. Küll aga on selleks, et loomad talvel nälga ei jääks, vaja head saaki ka kolmandal rohuniitmisel. Kui see õnnestub, on lüpsilehmakarja toidupoolis kindlustatud. Teine variant on see, et sööta tuleb hakata otsima kaugemalt. Margus Muld ei välistanud ka kõige drastilisemat varianti: kui kolmas niitmine vajalikku tulemust ei too, võib juba hakata mõtlema loomade arvukuse vähendamisele. See on küll alles viimane variant ning loodetavasti olukord nii kaugele ei lähe.

Kartulit vihm veel päästaks

Kartulikasvataja Kalle Hamburg ütles, et loomulikult on tema tööd suurendanud samad tegurid mis teraviljakasvatajatelgi. Kartulid on seni pidanud kasvama põuas. Teraviljakasvatajad ütlesid, et praegu enam vihmasajud suurt midagi ei päästa, kuid kartuli puhul on teisiti. Hamburg ütles, et korralikud vihmahood oleksid praegu väga teretulnud.
Siiski kaasnevad sellega ka teatud riskid. Näiteks see, et niisked olud loovad soodsamad tingimused lehemädaniku levikuks. Praegu on ka taimede haigused pidanud toime tulema põuastes tingimustes. Vihm aitaks nende levikule kaasa. Teine risk on seotud sellega, et kartul hakkab pärast pikka põuda niiskust liialt sisse imama ning kasvab lõhki. See looks olukorra, kus kartulisaaki justkui oleks, kuid samas selle kvaliteet jätaks soovida.
Kas läheb ühte- või teistpidi, kuid selge on see, et kartuli saagikus jääb võrreldes möödunud aastaga nigelamaks. Samas ei saa öelda, et vihma ei oleks kevade ja suve jooksul üldse tulnud, leidis Hamburg. Kohati ikkagi on vihma sadanud, kuigi episoodiliselt. Hamburg rääkis, et mõnes paigas on sedasi, et ühele põllu poolele on sademeid tulnud, teisele mitte. Seega ei ole välistatud ka olukord, kus mõnelt põllu osalt pole üldse mõtet saaki koristama minna, sest tulemust nagunii oodata ei ole. Sama põllu teiselt poolelt võib samas üht-teist siiski loota.