6.6 C
Rapla
Reede, 29 märts 2024
ArvamusPõuatoetuse põud ministeeriumis ja maaelukomisjonis

Põuatoetuse põud ministeeriumis ja maaelukomisjonis

Alar Mutli, Vabaerakonna tegevjuht.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk suutis erinevaid põuatoetuste võimalusi kommenteerides öelda midagi sarnast, et ega me ometi väljakuulutatud eriolukorda loomadele söötma hakata ei saa. Lisas küll hiljem, et see väljendus on mõeldud läbi teatava huumoriprisma.

Hea nali küll. Huvitav, kas lätlased ja leedukad hakkavad siis talvel loomadele oma riigis kehtestatud eriolukorda söötma? Väga vähe usutav, sest ei see sodi tegelikult süüa sünni. Ometi on aga naabrid juba mõni aeg tagasi oma riigi territooriumil välja kuulutanud põuast tingitud eriolukorra. Huvitav, milleks, kui seda loomadele ette anda ei kannata?
Iseenesest muidugi kiiduväärt, et need, kel võim ja võimalus põllumehi selles põuas aidata, seda ka teha püüavad. Oluline oleks neil omale seejuures teadvustada probleemi olemus. Üheks tõsiseks murekohaks on see, et loomadele pole talveks piisavalt sööta. Samavõrd, või vahest rohkemgi, vaevab aga põllumehi teadmine, et peagi tuleb pangahärradega ühise laua taha istuda ja leida lahendused, kuidas täita võetud kohustusi.
Võlg on võõra oma ja seda ei salga keegi. Paraku põllumajanduses on olnud ja on ka edaspidi nii, et väga harva läheb aasta plaanipäraselt. Ikka ja jälle suudab ilm, mida me ise kuidagi mõjutada ei suuda, mingisuguse vingerpussi mängida. Vahel õnneks ikka ka positiivses suunas.

Lahendused, mida võimul­olijad meile täna pakkuda suudavad, on oma sisult küsitava väärtusega. Lohutada, et sel sügisel tõusevad ÜPT hektaripõhised toetused, on natuke jabur. Sellega pakutakse meile abistamiseks sisuliselt ju meie oma raha. Need toetussummad suurenevad ilmast sõltumata ja teeksid seda ka väga hea saagi korral.
Põuatoetusest ei ütle muidugi keegi ära, see võib valimistele eelneval aastal tavapärasest veidi suuremaks osutuda, aga tuginedes eelmise aasta kogemusele, on need summad suhteliselt väikesed ega paku reaalset abi. Ja tegelikult ei taha põllumehed almust paluda. Me tahame ikka ise majandada ja toime tulla. Sel­leks ei peaks tegelikult ka MES-i kaudu uusi laene võtma. Oluline oleks reaalne võimalus olemas­olevaid kohustusi pikendada. Käesoleva aasta miinus jagada proportsionaalselt järgnevate aastate vahel.
Selleks peavad aga põllumehed pankuritega enam-vähem võrdsed partnerid olema. Kui maaeluminister kujutab ette, et tema palve peale hakkavad pangad põllumeestesse kuidagi teistmoodi suhtuma, siis on ta küll endast väga heal arvamusel. Võin kogemustele tuginedes kin­nitada, ei hakka. Oleme sarnaseid pöördumisi varemgi näinud. Küll võimaldaks seda teha aga valitsuse poolt väljakuulutatud erakorraline olukord.
Force majeure annaks põllu­meestele laenutingimuste läbirääkimistel võrdsema positsiooni. Seda on taibanud ka Läti ja Leedu vastavad ministrid ja seetõttu kuulutanud välja põuast tingitud eriolukorra. Võib üsna kindel olla, et meie suurpankadele see ei meeldi ja kas just seetõttu jäetakse meil sarnased meetmed kasutamata?
Valitsuse otsust eraldada MES-ile edasilaenamiseks 20 miljonit eurot esitatakse kui olulist abi põllumajandusele põuakahjude leevendamiseks. Võimalik, et see nii saabki olema. Hirm on lihtsalt selle ees, et lõpuks on tegemist nn püksipis­simise efektiga. Alguses on küll soe ja mõnus, aga pärast…

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare