Spaahotellide pesu pestakse Kohilas

Maris Adoma / foto: Tallinna pesumaja.

Ilmselt puudub paljudel inimestel ettekujutus pesumajast või on selle kohta mingisugune eelarvamus tekkinud. Mida endast kujutab tänapäeva pesumaja, selle teada saamiseks avanes võimalus Kohilas, Tallinna pesumajas.

Töökohti on pesumajas väga erinevaid: pesusorteerija, kuivatioperaator, väikeste masinate operaatorid, kalandrite (triikimismasinad) sissesöötjad ja vastuvõtjad, aurukapi abilised, komplekteerijad jne. Kogu pesumaja kollektiiv jääb 60-70 inimese vahele. Korraga muidugi kõik inimesed tööl ei ole. Meie külastuse ajal oli pesumaja tootmisosas parasjagu ringi sebimas ligikaudu 25 inimest. Töötamas võis näha nii mehi kui ka naisi, vanemaid ja nooremaid. Igaüks oli keskendunud ja tegeles oma ülesannetega.
Peamiselt teenindatakse ettevõtteid – majutusasutusi, hotelle ja spaasid. Eraisikuid Kohilas asuvas pesumajas ei teenindata. Kliente on aga kokku 50 ringis, tuntumad neist on näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Hedon Spa & Hotel, Strand SPA & Conference Hotel ja Estonia Resort & Hotel Spa Pärnus.
Mittehakkamasaamist kartma ei pea

Pesumaja personalijuht Kristiina Karivere räägib, et töötajate otsimisel nad otseselt piiranguid peale ei ole pannud. Seda, et keegi tööga hakkama ei saaks, kartma ei pea. Karivere räägib, et pesumaja ei ole koht, kus oleks raske. Pigem on pesumaja koht, kus lihtne inimene saab hakkama ja õpib kiiresti, kui ta tahab tööd teha. “Meie ei taha siin kõrgharidust ja mis iganes asju veel. Meie tahame ainult töökust ja kohusetundlikkust,” tõdeb Karivere.
Enamik tööst käib masinate abil ning masinaid samuti kartma ei pea. “Mõni inimene tuleb siia ja näeb neid masinaid ja mõtleb, et tema ei julge sellistega töötada. Tegelikult me näitame ja räägime ära, et siin ei ole mitte midagi rasket. Masinad on pigem toeks, mitte nuhtluseks, aitavad tööd teha ja on palju kergem.” Siiski nendel, kes masinaid pelgavad, on võimalus teha tööd ka käsitsi froteeosakonnas. Seal pannakse näiteks riideid riidepuu peale, volditakse hommikumantleid ja pidžaamasid kokku.
Kui erilisi piiranguid ei ole, ei mängi vanus mõistagi suurt rolli. “Meie juures ei ole oluline vanus, vaid enesetunne ja tervis,” räägib Karivere. Pesumajasse võetakse suviti ka nooremaid tööle, kellele muidugi kehtivad oma seadused, aga suvi on pesumaja jaoks tipphooaeg ja töölisi on vaja. Näiteks sel suvel on neil tööl käinud kaks 14-aastast tüdrukut ja Karivere kiidab neid väga.
Karivere räägib, et mõni 14-aastane tüdruk on tublim kui mõni 17-aastane poiss. “See on jällegi inimeses kinni ja ei ole seotud sellega, kui vana keegi on,” ütleb Karivere. Kui leidub noori, kes tahaksid näiteks kooli kõrvalt töötada, on ka see võimalik. “Tegelikult on meil ka talviti käinud paar noorukit, kahel-kolmel pühapäeval kuus. Need on siis juba 10.-11.-12. klassi inimesed,” meenutab Karivere. “Noored on üldiselt tublid ja saavad hakkama. Eks me ikka peame neid õpetama ja suunama, sest mõnele on see alles esimene töökogemus ja töökultuur alles areneb välja, aga see on tavaline.”
Pesumajas töötab ka pensionäre, kes on väga heas vormis ja Karivere leiab, et vanuse pärast kedagi ukse taha jätma ei peaks.

Loevad isikuomadused ja tervis

Pesumajas töötamiseks ei ole oluline ka see, mis soost inimene on. “Operaatori kohale sobib näiteks füüsiliselt heas vormis, arvutitega väga heas sinasõpruses inimene, kellel on lai silmaring ja kes oskab loogiliselt mõelda. Muidugi töötab meil naisi rohkem kui mehi, aga mõlemast soost inimesed on teretulnud,” nendib Karivere.
Ei saa öelda, et töö pesumajas oleks füüsiliselt raske, aga raske võib olla see, et ollakse terve päeva püstijalu. Mõni seisab ühe koha peal, aga teisel on jälle liikuvam töö. See oleneb jällegi konkreetsest töökohast. ”Aga see pole selline töö, kus on vaja raskusi tõsta. Jah, meil on kärud, mida on vaja lükata, aga neil on ju rattad all,” räägib Karivere.
Töötamise puhul on oluline, et tervis oleks korras. “Kui on olnud mingisugune trauma või jalaoperatsioon või on selg korrast ära, siis jah ei sobi meile, aga kui oled terve inimene, siis ma ei näe põhjust, miks ei peaks meile sobima,” tõdeb Karivere.
Karivere võrdleb pesumajas saadud füüsilist koormust trenni tegemisega. “Keha harjub kuskil kuu aega, siis on juba kõik hästi. Üks töötaja, kes sügisel tööle tuli, ütles, et tal on tänu siin töötamisele lausa selg paremaks läinud. Pigem on see inimesele kasulik – pane aga sammulugeja peale ja vaata, kui palju samme teed, kui olla näiteks komplekteerimise tööl. Liigutad ka oma füüsilise vajaduse ära, see on nagu kaks ühes – tasuta jõusaal ka veel,” naljatab Karivere.
Pesumajas töötamiseks peab olema kohusetundlik. “Kui oled graafikusse pandud, et siis sa ikka tuled tööle õigel ajal.” Väärtustatakse ka õppimishimu ja suurt pealehakkamist. “Me väga soovime, et inimesel olekski siiras huvi õppimise vastu, sest siis ta ka areneb kiiremini. Muidugi on oluline ka see, et inimene haaraks õpitut hästi. Igas tööpositsioonis on oma nüansid, mis on tähtsad kvaliteedi tagamiseks ja millest peab aru saama,” tõdeb Karivere. Ka huumorisoon tuleb kasuks. “Tootmises ikka tuleb ette selliseid stressirohkeid päevi, mis ei pruugi üldse inimestega seotud olla. Need on seotud masinate või näiteks ilmaga. Kui inimene oskab olla positiivne ja rõõmus, siis on kõikidel kergem olla.”

Ettevõtte plussid

Suviti käib pesumajas töö esmaspäevast pühapäevani. Talviti on nad aga tavaliselt olnud laupäeviti kinni, kuid ka see oleneb sellest, kui suur on nõudlus. Tööpäeva pikkus on erinev, alustatakse hommikul kell kaheksa. Suvel jääb tööpäeva lõpp kella 6-8 vahele ja talviti kella 4-6 vahele.
Graafikud koostatakse vastavalt sellele, mis koormusega inimene töötama hakkab – kas poole kohaga, täiskohaga, osalise ajaga. “Graafikute tegemisel lähtume sellest, mis positsioonil inimene on ja kus teda kasutada saab. Kõik on päris individuaalne,” räägib Karivere. Inimesel on võimalus esitada personalijuhile oma vabade päevade soovid ja need võetakse arvesse.
“Kuna me läheneme nii personaalselt, on muidugi ka mul rohkem muresid, kuid mulle meeldib, kui inimene tuleb rõõmsalt tööle. Annan endast iga päev kõik, et see nii oleks.”
Üheks suuremaks plussiks peabki Karivere selle töö juures personaalset lähenemist. Ei ole sellist asja, et sunnitakse inimest sellisele tööle, mida ta võib-olla ei tahaks teha. Kui inimene soovib minna pesumajja tööle, vaadataksegi kõigepealt koos positsioonid üle ja arvestatakse sellega, kus inimene ennast ise näeb. “Mõni inimene on ühes kohas kinni ja ta ei tahagi kuskile mujale minna. Kui inimene ühes kohas on paganama hea, siis ta on ka ettevõttele kasulik, ei ole mõtet muutma hakata,” räägib Karivere.
Positiivne on see, et võrreldes teiste tootmistega ei ole neil öövahetusi. “Väga paljud meile tulnud inimesed ongi kuskilt mujalt tootmisest ära tulnud sellepärast, et nad ei jõua öösiti tööl käia,” tõdeb Karivere. Hea on ka see, et oma töövormi pesemise pärast ise muretsema ei pea. “Töötaja paneb õhtul kasutatud pluusi musta pesu kotti ja hommikul paneb briljantselt lõhnava puhta pesu selga.” Pesumajas on olemas ka suur köök, kus on külmkapp ja mikrolaineahi, samuti ultramoodne kohvimasin, kuhu raha sisestades saab nautida kõrge kvaliteediga kohvi.
Sünnipäevalapsi õnnitletakse lillede ja kingitusega. Detsembrikuus käivad advendihommikutel päkapikud kommi toomas. “Jõulud on meie majas alati selline aeg, kus me teeme kõigile töötajatele jõulukinke ja ka lastele kommipakke,” räägib Karivere. Ka muudel riiklikel tähtpäevadel tehakse väikseid kingitusi. Selle suve palavatel päevadel pakuti töötajatele jäätist. Kui tööpäevad on mõnikord pikemaks läinud, on hoolitsetud selle eest, et inimestel kõht tühi ei oleks. “Oleme õhtuti süüa pakkunud,” räägib Karivere.

Palk on pesumajas erinev

Palgad on pesumajas väga erinevad. Täiskohaga töötajad alustavad nelja euroga tunnis (bruto), aga noortel on natuke teised numbrid. Karivere räägib, et üksikutel inimestel on ühesugused palgad, valdavalt on palganumbrid ikkagi erinevad. “See on jälle personaalne. Mõni on tublim ja jõuab rohkem. Kui üks inimene teeb 500 lina päevas ja teine 2000, peab ju mingi vahe palgal sees olema.”
Hetkel on ettevõte vaikselt liikumas selles suunas, et palka oleks võimalik maksta tükitöö alusel. “Me tahame teha motiveeriva palgasüsteemi, et kui sa oled töökas ja tubli, siis tule teeni endale nii palju raha kui vähegi suudad ja soovid. Ei tahaks kätt ette panna, see on ettevõttele ka ju kasulik,” räägib Karivere.
Mõne töökoha juures on ekraanid, mis loevad, kui palju inimene midagi teinud on. “Need on suhteliselt uued asjad, mõni kuu üleval olnud. Varsti peaksid olema igas positsioonis sellised ekraanid, et siis inimene näeb ise, mis skaala peal ta on.”
Seega, kes otsib tööd, tasuks mõelda ka pesumajja kandideerimise peale. Tuleks minna kohale ja vaadata, kas on olemas mõni sobilik tööpositsioon. Eelarvamused tuleks ära unustada, nagu iga muugi asja puhul elus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga