-1.7 C
Rapla
Reede, 19 apr. 2024
RSOrgita ettevõtlusala otsib ettevõtjaid

Orgita ettevõtlusala otsib ettevõtjaid

Stina Andok.

Orgita ettevõtlusala oli üks neist Raplamaa projektidest, mis sai tänavu kevadel elluviimiseks EAS-ilt toetuse. Projektiga liigutakse edasi vaikselt, puudu jääb ettevõtlusalast huvitatud ettevõtjatest.

Tänavu veebruaris tegi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) teatavaks projektid, mis saavad toetust piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) meetmest. Raplamaa projektidest said toetuse kolm, neist üks oli Orgita ettevõtlusala – logistika- ja tööstuspark. (Vt ka „Toetust saab kolm Raplamaa ettevõtlusala”, Raplamaa Sõnumid, 7. veebruar.)
Ettevõtlusala toetuseks on ette nähtud 675 000 eurot, kuid projekti eestvedaja Hammerhead OÜ ootas märksa suuremat summat. Kui Rap­lamaa Sõnumid ettevõtte juhatuse liikme Allan Kooliga aprillikuus vestles, oli õhus küsimus, kas võtta EAS-i toetus ja teha ettevõtlusala kohe või loobuda ja viia projekt ellu mõne aasta pärast. Siis oli ettevõttel pooleli turuanalüüsi tegemine, välja selgitamaks piirkonna turuseis.
Praegu tõdeb Kool, et turuanalüüs väga suurt tõuget projektiga edasi minemiseks ei ole andnud. Kooli sõnul küsivad ettevõtjad, miks on ettevõtlusala niivõrd kaugel pealinnast. Muret tuntakse peamiselt tööjõu puudumise pärast.
Kool näeb Märjamaad kui eri ilmakaarte ristumiskohta, teades, et seda piirkonda läbivad mitmed kaubaveod, aga nendib, et seda ettevõtjad ei tähtsusta. „Mõistlik tundub minna sinna, kus on rohkem inimesi.”
Hinda potentsiaalsetele klientidele aga ei saa samuti oluliselt madalamaks kui pealinnas teha, kuna maksumus kujuneb vajaliku infrastruktuuri väljaehitamisest. Kool näeb, et ettevõtlusalal oleks ladu mõistlikum lahendus kui tootmishoone, kuna ettevõtted pelgavad, et maapiirkonnas ei leidu piisavalt tööjõudu. „Keeruline on öelda ettevõtjatele, et Märjamaal on parem,” tõdeb Kool.
Samas ei ole projekti eestvedajad lootust siiski kaotanud. Koolile on teada, et maanteamet on koostanud projekti Märjamaa liiklussõlme ümberkujundamiseks, millega võetakse ära Pärnu maanteelt vasakpöörde võimalus tanklatesse. Sellega kaob Pärnu poolt liiklejatel otseühendus tanklatega. Hammerhead OÜ on näinud selles võimalust oma kinnistute pakkumiseks kütusejaamadele, kuna nende kinnistute kaudu on võimalik luua selline lahendus, et autojuhid ei pea tanklasse pääsemiseks vasakpööret sooritama.
Samas nendib Kool, et projekti ja selle võimalustega oleks mindud juba palju jõulisemalt edasi, kui EAS-i toetus oleks olnud suurem. Praegu tundub Kooli sõnul vaikselt edasi liikumine targem. „Kui leiaks kaks suuremat klienti,” ütleb Kool. Juhatuse liikme sõnul on projekti tarvis olemas eelarve, kõik vajalikud projektid ja peaaegu ka kõik ehitusload. „Puudu ei ole millestki, aga projekti edukaks realiseerimiseks oleks vaja verstapost seada,” tõdeb ta.
Selleks aga, et finiš paika seada, oleks vaja majanduslikku kindlust, mida saavad anda üksnes ettevõtlusala vajavad ettevõtted. „Kui tuleks ettevõtja ja ütleks, et mul on vaja 20 000-ruutmeetrist hoonet, teeks kohe valmis,” ütleb Kool. Endiselt on ka õhus küsimus, kas kasutatakse EAS-i toetust või mitte, kuna toetuse kasutamise aeg ei ole lõputu.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare