Kaks mõisakooli klassi õpivad ajutiselt Kohila Konsumis

0

Stina Andok / foto: Juulija Kuum.

Kaks Kohila mõisakooli klassi kolivad sügisel asjaolude sunnil Kohila Konsumi teise korruse ruumidesse.

Kohila mõisakooli direktor Anu Nigesen kinnitab, et ootamatute asjaolude tõttu tuleb kahel klassil sel õppeaastal asuda õppima Kohila Konsumi teise korruse ruumides.
Kohila mõisakoolil on pikaajaline kokkulepe mõisa omaniku Mart Kuuraga sealsete ruumide osas ning Kuura on võimaldanud koolil seni viis aastat igal aastal uute ruumide võrra oma kasutuspinda laiendada. Mõisahoone ruume on tulnud aastast aastasse pidevalt juurde heakorrastada. Nigeseni sõnul tekkis läbirääkimiste käigus lisanduvate ruumide osas sel korral aga küsimus. Mis küsimus täpsemalt, ta öelda ei soovinud.
Miks just Konsumi ruumid valituks osutusid, peitub Nigeseni sõnul asjaolus, et ulatuslike remonditööde tõttu mitmel pool Kohilas, sealhulgas Kohila gümnaasiumis, ei ole väga palju alternatiive saadaval. Näiteks Tohisoo mõisas asuvad Kohila koolituskeskuse ruumid on juba gümnaasiumi kasutuses.
Konsumi ruumidesse asuvad õppima kaks vanemat klassi, kuna nemad suudavad tõenäoliselt muutustega paremini kohaneda.
Nigesen ütleb, et läbirääkimised Rapla Tarbijate Ühistu tegevjuhi Väino Sassiga olid positiivsed ja Konsum on olnud vastutulelik. Ka Sassi kinnitab omalt poolt, et leping on tänaseks sõlmitud ja Kohila Konsumi teisel korrusel kohandatakse ruume klassiruumideks sobivaks, eraldatakse ruum vaheseinaga ning tekitatakse puhkeala. Lisaks eraldatakse koolilaste jaoks üks hoone tualettruumidest. Sassi sõnul jäädi läbirääkimiste käigus seisukohale, et esialgu vajaks kool ruume kaheks aastaks.
Ruumide kohandamine klassideks ning seejärel paari aasta pärast taas kohandamine kaupluseks ei ole Sassi jaoks probleem. „Elu ongi muutlik,” nendib ta. Sassi tõdeb, et tühjalt seisnud ruumidele tehti ka alternatiivne pakkumine, kuid otsustati siiski kogukonda toetada ja võimaldada ruume koolile.

Mõisa omanik kooli vastu ei ole

Kohila mõisa omanikule Mart Kuurale tuleb klasside kolimine Konsumisse uudisena. Ta tõdeb, et kool on eraldiseisev asutus ja neil ei ole tihedat kontakti. Nigeseni mainitud nurjunud läbirääkimistest rääkides ütleb Kuura, et omanike poolt ei ole seatud ühtki nõudmist, mis võiks koostööd halvendada.
„Tõdesime poolteist aastat tagasi, et me ei jõua selles tempos eraettevõtjana ehitada ja peame otsima alternatiivlahendusi. Ükski meie seni pakutud lahendus ei ole sobinud,” ütleb ta. Nimelt on Kuura oma ettevõttega seni mõisa ruume järjepanu heast tahtest heakorrastanud.
Kooli jätkumise vastu mõisa ruumides ei ole Kuural midagi. „See on ühiskonnale ikka väga tähtis. Kui soovid oma lapsele head, siis on see ainuõige valik,” viitab ta mõisakoolile. Ka Nigesen rääkis, et tulevikuperspektiivis näeb ta mõisakoolis üheksat klassi, millest algklassid õpiksid eraldi, mõisa tall-tõllakuuris ning suuremad klassid mõisas.
Kohila mõisa tall-tõllakuuris oli 2012. aastal tulekahju, kus hävis suur osa katust ja hoone sai tõsiselt kahjustada kogu ulatuses. Nüüdseks on Kohila vallavalitsus ja Kohila mõisakooli pidaja MTÜ Miikaeli Ühendus sõlminud koostöökokkuleppe, millega antakse ühine panus hoone taastamiseks haridus- ja kultuuriasutusena. Eelmisel aastal oli Kohila mõisa tall-tõllakuur üks kahest mõisahoonest, mis sai muinsuskaitseametilt restaureerimistoetust. 7000 euroga toetati ehitise koolihooneks restaureerimist ja rekonstrueerimise projekti koostamist. Nigeseni sõnul on tall-tõllakuuri projekteerimistööd lõppenud ja liigutakse edasi ehituspakkumistega.
Viis aastat tegutsenud Kohila mõisakool on populaarne ja hea mainega kool. Nigesen teab öelda, et esimesel aastal alustati 18 õpilasega, praeguseks on õpilasi juba üle 150. Info sügisel ees seisvate muudatuste kohta on lapsevanematele juba saadetud ja kõik on asjast teadlikud. „Ruum on ruum, olulised on inimesed,” on lapsevanemad Nigeseni sõnul kinnitanud. Nigesen on lootusrikas, et edasised läbirääkimised mõisa omanikuga on edukad.
Kohila valla haridusnõunik Meeri Ehandi ütleb, et on mõisakooli klasside kolimisest kuulnud, kuid ei ole teemaga kursis, kuna mõisakool on erakool ja ametlikku aruandlust valla ja kooli vahel olema ei peagi.

Kirjuta kommentaar

Kirjuta kommentaar
Sisesta nimi