Koorimuusikat Tšehhi provintsist

1

Mari Tammar / foto: Aare Hindremäe.

2. augustil toimus Rapla kirikumuusika festivali kontsert Vahastu kirikus, kus rohke publiku ees esines Moraavia Õpetajate Meeskoor. Kavas oli Euroopa heliloojate vaimulik muusika renessansist tänapäeva.

Moraavia on Tšehhi Vabariigi idapoolne piirkond, mis on tuntud oma karstiala ja kaunite koobastega, ent ka vägeva meestelaulu traditsiooniga. Just seal oli omal ajal komandeeringus meie lauluisa Gustav Ernesaks, kes Moraavia Õpetajate Meeskoori kuuldes selle kõlast nii vaimustusse sattus, et meeskoori usku pöördus ja kindlameelselt nõudis, et ka Eestis peab oma rahvusmeeskoor olema. Nõnda on Vahastus kõlanud kooril ka omamoodi side RAM-iga, kuigi tänapäeval pole moraavlaste näol tegemist enam elukutselise kooriga.
Kavalehest võis lugeda, et selle õpetajate meeskoori lõi 1903. aastal Ferdinand Vach, kes seadis oma eesmärgiks tõsta Moraavias kaasaegse koorilaulu taset ning puhastada see provintsi asjaarmastajalikkusest. Omamoodi paradoksina kõlas tänane koor aga just provintsikoorina – kõrgel tasemel amatööride, aga mitte professionaalidena. Just kontserdi esimeses pooles võis tunda, et esitatav materjal on toores ja lauljad oma partiides ebakindlad.
Kui aga kava jõudis Tšehhi oma heliloojate loominguni, muutus kõlapilt sootuks. Nähtavale tuli koori kaunis kõla, sügav ja mahlakas bass ja väga hea dünaamika. Kontserdi tipphetk oli minu jaoks Tšehhi helilooja J. B. Foersteri pala “Maatööline”. Aeg oleks justkui kirikus peatunud ja isegi vastu akent põrisev kärbes oli liiga vali, kuigi omamoodi armas. See pala sobis hubasesse maakirikusse, kuhu jõudmiseks tuli sõita mööda käänulist teed, vasakul-paremal kuldsed põllud, lausa valatult.
Mis aga puudutab provintslikkust, siis pole see minu arvates halb. Provints on tänapäeval moes ja seda võinuks nende repertuaari valikus enamgi olla. Nimelt kõlas Hispaania, Itaalia ja isegi Saksa autorite looming nende esituses igavalt. Kui mehed lõid lahti aga Tšehhi enda autorite Smetana, Foersteri ja Janaceki lood, läks asi huvitavaks ja seda nii lauljatele kui ka publikule. Seega võinukski kava koosneda nende oma autoritest. (Saan viimasel ajal järjest vähem aru väikerahvaste püüdlusest teha euroopalikku kultuuri, kui oma algupära on olemas ja väärib esitamist.)
Ka vene autori Pavel Chesnokovi lood kõlasid hästi, eriti tänu sügava bassihäälega solistile. Üldiselt oli kava aga terviklik, kuigi pisut üheplaaniline. Sellest hoolimata aplodeeris Vahastu kiriku publik moraavlastele püsti seistes. Kontserti dirigeeris Jiri Šimácek.

1 kommentaar

  1. ERakordne kontsert ja erakordne Pille Lill, et ta andis põhjuse sõita Vahastusse, avastada Vahastu ja nautida kaunis külakirikus kõrgetasemelist koorimuusikat. Ei teadnud ka sellest meeskoorist ja Moraaviastki enne midagi peale mõne napi lõigu internetist.Täiesti üllatus, milline nauditav kooskõla, milline hingeminev pianissimo…Solistid olid nagu ooperilauljad ja …dirigent oli tõeliselt hea!
    Ma alati sooviks peale loo lõppu, et vähemalt kolm sekundit vaikust peaks, sest kohene plaksutamine lõhub selle fluidumi.

Kirjuta kommentaar

Kirjuta kommentaar
Sisesta nimi