Raplamaa Sõnumid.
Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, nagu me kõik mäletame, hakati tähistama 2017. aasta aprillist ja suur pidu kestab 2020. aasta veebruarini. Juubeliaastal on kaks kontsentreeritumat pidustusteperioodi – esimene suur sünnipäevanädal oli 19.-25. veebruarini; teine, suur üleriigiline (või tegelikult isegi ehk üleilmne) suvenädal, on seotud taasiseseisvumise aastapäevaga. Alustatakse 17. augustil üldluulepeoga Rakveres ja lõpetatakse 25. augustil muinastulede ööga. Pidustuste kulminatsioon on 19. augustil üleilmne ühislaulmine, millest saavad soovi korral osa kõik eestlased, sõltumata sellest, kus nad sel ajal juhtuvad asuma, ja loomulikult taasiseseisvumise 27. aastapäevale pühendatud presidendi vastuvõtt Kadrioru roosiaias.
Sinna vahele on pikitud palju suuremaid ja väiksemaid ettevõtmisi üle kogu riigi, ka selliseid, milles saavad osaleda inimesed paikadest, kus suurt suvist sünnipäevanädalat ei tähistata. Noh ja tegelikult võime ju meie kõik soovi korral sünnipäevanädalat tähistada ka ise kitsamas ringis, kas siis oma lähedastega, heade naabritega või päris üksinda – riigi sünni ja eksistentsiga seotud tähtsad sündmused on ju iseenesestmõistetavalt kõigile kodanikele olulised.
Otse loomulikult on kõigi teiste hulgas kuhjaga põhjust pidutseda ka raplamaalastel. Meenutagem põgusalt.
Üle maakonna paiknevad Vabadussõjas langenute mälestusmärgid annavad tunnistust sellest, kui suure ohvri riigi sünnialtarile tõid toona siinsed inimesed. 1941. aasta suvesõjas oli tänase Raplamaa elanike kanda peaaegu kuu aega taganevat punaväge ja pealetungiks valmistuvaid sakslasi eraldava rinde hoidmise raskus. Rindepiirkonnaks olemine tõi paratamatult kaasa uusi ohvreid ja paljudeks aastateks jagunud kannatusi, mis kummitavad üleelanuid ning ka nende järglasi tänaseni.
Taasiseseisvumise perioodil oli Raplamaa jälle aktiivne. Käesoleva aasta 12. augustil möödus 30 aastat mitmetuhandepealisest Raplamaa rahvakoosolekust, mis oli 1988. aastal üks esimesi ja suuremaid väljaspool Tallinna ja Tartut toimunud meeleavaldusi. Siit mindi Rahvarinde kutsel pealinlastele appi, kui interrinne üritas organiseerida streike, mis pidanuks lõhkuma linnaelu ja nii ka kogu Eesti normaalset toimimist. Ka siis, kui Tallinnas asunud seadusandlik kogu ja valitsus, raadiomaja ning teletorn olid ohus, olid kaitsjate hulgas suures osas ikka Raplamaa inimesed. Siin oli aktiivne kodanike komiteede liikumine, siin taastati Eesti Kaitseliit, üritati taastada tõelisi omavalitsusi…
Raplamaal on suure peo eel põhjust oma inimeste üle uhke olla ja täiel rinnal sünnipäevanädalal pidutseda. Head peatset taasiseseisvumispäeva kõigile!
