Tervisekassa kui haigekassa mahe eufemism

0

Jaak Uibu, D.Sc., tervishoiuministri asetäitja 1989-1991

Ei tea, mis herilane on nõelanud ametnikke, et enam ei taheta lahendada haigekassa ja töötukassa sisulisi probleeme, vaid eelistatakse asutuste nimetustega tegelemist. Äkki valimised?

Tervisekassa olevat parem kui haigekassa. Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleb nimevahetusega tempokalt edasi liikuda, sest nii haige- kui ka töötukassa ülesanded on ajas oluliselt laienenud ning asutuste nimed ei vasta enam nende olemusele. Ma ei tunne töötukassa spetsiifikat nimevahetuse vajalikkuse üle otsustamiseks, aga Eesti Haigekassa on sündinud minu silme all, olen selle teenuseid pidanud kasutama ja minu vaikimine oleks vale. Kardan, et Peetrus ei laseks mind taevaväravatest läbi ja saadaks sinna, kuhu vaja.
Värske  tervise- ja tööminister Riina Sikkut, kellel ei ole meditsiiniliste teadmiste ega kogemuse taaka veel kaelas ja seega lapselikult vaba oma otsustes, nõudles, et tervisekassa panustaks tervise hoidmisse ja taastamisse. Takistuseks nimevahetuses paistis olema vaid selle kõrge hind, kuid mõned sajad tuhanded saab seda allapoole lasta. Kui Andrus Ansip ei oleks kaugel Brüsselis, siis ta kutsuks küll taevast appi!
Kui Eestis kolmkümmend aastat tagasi valmistuti ravikindlustusele üleminekuks, valmistus tänane terviseminister Riina Sikkut sel ajal kooliminekuks ja muretses, kas tal on ikka vihikud ja suled. Ei saa talle ette heita tookordset huvipuudumist haigekassa vastu. Sotsialismilt kapitalismile ülemineku tuules kerkis juba tookord nimeküsimus: kas oleks õige tervishoiusüsteemi rahaasjade ajamise asutust kutsuda tervisekassaks – tervisele orienteeruda tundus nii ahvatlev, kuigi aastakümneid oli see juurdunud haigekassa nime all.
Õnneks tollane tervishoiuminister Laur Karu oli aus ja asjatundlik inimene, kes küll diskuteeris, kuid lõpuks koges: lõviosa kassa eelarvest nõuab ikkagi haigete ravi ja sellega seotud kulutused. Haigused on seotud valu ja kannatusega ja haigeid tuleb kohe aidata. Me ei olnud nii rikkad ega ole praegugi nii rikkad, et tervist tugevdavatele abinõudele anda eelisrahastus.
Näiteks haigekassa käesoleva aasta eelarve on umbes 1,27 miljardit eurot, aga tervise edendamisele kulutatakse sellest 1,6 miljonit – -vahe on literatuurselt väljendades sajakordne! Rääkida tervisekassast niisuguses proportsioonis oleks ilmne eksitamine.
Minule ei ole teada, kes on ümbernimetamise idee autor, aga minister Riina Sikkut sellega tegeleb ja tema on eestkõneleja. Püüame mõista, miks ta sellele aega kulutab. Me keegi ei taha haigeks jääda, me kardame haigust ja ei taha sellest rääkidagi! Inimkond on leiutanud juba antiikajal halbadest asjadest rääkimiseks mahendava peitesõna – eufemismi.
Neid asendussõnu kasutatakse vist igas eluvaldkonnas ja igal ajal – invaliidi asemele tuli puudega inimene, surma asemel siit ilmast lahkumine, vanuri asemel seenior, seksuaalvahekorra asemel vanainimeste asja ajamine, purjus asemel ebakaine, prostituutide asemel kompleksivabad tüdrukud, vaesuspiiri asemel toimetulekupiir jne.
Selle loogika järgi on nimevahetus tervisekassa kasuks vaid üks näide eufemismide reas. Kas sellele peab kulutama aega ja rahva raha, kui haigus jääb ikka haiguseks, mida tuleb ravida vastavalt võlaõigusseaduse §-le 762 „arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega“?