Esimest hooaega välisliigas, ent vastas ikkagi tuttavad meeskonnad

0

Siim Jõgis / foto: Siim Solman.

Avis Utilitas Rapla uus ääremängija Ervins Jonats (27, 203 cm) jõudis Raplasse reede, 7. septembri hommikul. Raplamaa Sõnumitel õnnestus temaga jutule pääseda enne hommikust treeningut esmaspäeval, 10. septembril.

Tegemist on igati kogenud mängijaga. 2016. aasta kevadel võitis ta koos BK Valmieraga Läti meistrivõistlustel kuldmedali. Tänavu kevadel sai ta BK Jurmala meeskonnaga kaela Läti meistrivõistluste pronksi ja Balti liiga hõbeda.
Rapla meeskonna fännid võivad teda isegi mäletada, sest tänavu jaanuaris käis ta Sadolini spordihoones mängimas. Jonats igal juhul seda kogemust mäletab. Eriti seda, kuidas fännid lehvitasid BK Jurmala peatreeneri Martins Gulbise näoga pilte. Nüüd on Jonats pühendunud Avis Utilitas Rapla aitamisele uues Eesti-Läti ühisliigas ning pole enda sõnul maha matnud ka unistust Läti koondises mängimisest.

Oled Raplas neljandat päeva. Kuidas sulle meeldib siin?
Ervins Jonats: Jah, jõudsin Raplasse reede hommikul. Käisin juba ringi vaatamas, mulle meeldib siin. Tegemist on väikese linnaga ja kõigile meeldib korvpall. Käisin väljas söömas ning kõik tulid tere ütlema. See oli väga kena.

Miks otsustasid liituda just Avis Utilitas Rapla meeskonnaga?
Pidin oma karjääris tegema muudatuse, sest senimaani olin mänginud ainult Lätis. Eesti ei ole minu kodust küll kaugel, aga see on ikkagi välismaa. Tulla Raplasse – see oli hea võimalus mängida välismaal.

Kas välismaal mängimine oli üks sinu eesmärke?
Jah, sest see annab võimaluse enda jaoks tõestada, et ma olen võimeline mängima ka mujal peale Läti.
Kas enne siia tulemist sa kedagi mängijatest või treeneritest tundsid?
Olen varem Rapla vastu mänginud. Isiklikult ma kedagi ei teadnud, aga mängijatena küll. Teadsin ka treenerit.

Mida sa mäletad nendest kogemustest, kui sa Rapla vastu mängisid?
Mäletan, et Sadolini spordihoones toimunud mäng oli väga raske, sest Rapla fännid elasid häälekalt kaasa. Kui ma käisin Jurmala meeskonnaga siin, siis fännid lehvitasid meie treeneri näoga pilti, kui vabaviskeid viskasime. See oli päris lahe. Aga see jäi küll meelde, et Rapla vastu oli nende kodusaalis väga raske mängida.

Mis on sinu senise karjääri suurim saavutus?
Läti meistritiitel, mille võitsin koos BK Valmiera meeskonnaga 2016. aastal. Ka eelmine hooaeg oli minu jaoks päris hea. Balti liigas saime BK Jurmalaga teise koha ja Läti liigas kolmanda koha. Jurmala ei olnud kunagi varem medalit võitnud.

Balti liigas sai BK Jurmala eelmisel hooajal hõbemedali. Kui suur pettumus oli esikohast ilmajäämine?
Igal mängijal on saavutusvajadus ja me anname alati endast parima. Muidugi tahtsime kulda võita. Esimene mäng BC Pieno žvaigždese vastu oli väga raske. Kaotasime 16 punktiga. Teiseks mänguks olime paremini valmis, aga lõpus kaldus skoor ikkagi nende kasuks. Tagantjärele mõeldes oli hõbemedal küll hea saavutus, aga kahju on ikka, et esikohta ei saanud.

Mida sa uuest Eesti-Läti ühisliigast arvad?
See on midagi uut. Praegu ei tea veel selle kohta palju. Kui esimesed kaks-kolm mängu on peetud, siis saab rohkem öelda.

Kas see tundub pisut veider, et sa tuled Eestisse mängima, aga vastased on ikka Läti meeskonnad?
Jah, tundub küll. Alguses mõtlesin küll, et kui välismaale lähen, siis tulevad uued vastased, aga nüüd hakkan ikkagi tuttavate meeskondade vastu mängima.

Kust sa Lätis pärit oled?
Krape piirkonnast, mis on üks osa suuremast Ogre piirkonnast. Mu vanemad on sealt pärit. Suurepärane koht. Terve suve veetsin seal.

Kas seal hakkasidki korvpalli mängima?
Korvpalli hakkasin mängima Ogres. Elasin sealt neljakümne kilomeetri kaugusel. Mu vanemad viisid mind iga päev kodust Ogresse ja tagasi korvpallitrenni. Edasi-tagasi tegi see 80 kilomeetrit. Mu vanemad olid väga pühendunud, et aidata mind korvpalluriks saamisel. Nad on mind väga palju aidanud. Üheksandasse klassi läksin juba Ogres ja lõpetasin seal ka korvpallikooli.

Kas sa tegelesid ka teiste spordialadega?
Jaa, enne korvpallitrenni minekut tegelesin kergejõustikuga. Olin päris hea. Kõrgushüpe, erinevad jooksud, odavise – tegelesin kõigega. Võitsin isegi medaleid. Siis mõtlesin, et minust võikski kergejõustiklane saada.

Miks sa ikkagi korvpalli kasuks otsustasid?
Käisin koolidevahelisel rahvastepallivõistlusel ja Ogre korvpallikooli direktor Ilga Neimane oli seal. Tema kutsus mind trenni. Mõtlesin, et miks mitte. Direktor lubas mulle helistada, millal trennid algavad, ja ma ootasin seda kõnet väga.

Kes on korvpallis sinu eeskujud?
Keeruline küsimus. Lapsena meeldis mulle Kevin Garnett. Ta oskas platsil kõike teha.

Oled sa unistanud NBA-s mängimisest?
Jah, kes ei oleks. Lapsena tulebki unistada suurelt.

Aga Läti rahvusmeeskond? Oled sa unistanud koondises mängimisest?
Nooremates vanuseklassides mängisin koondises. U18 vanuseklassi koondisega käisime Prantsusmaal mängimas. Aga U20 koondisesse ma enam ei pääsenud.

Kas Läti koondise unistus on jätkuvalt elus?
Jah, aga nüüd ma tean, et pean selleks pingutama rohkem kui siiamaani.