Järgmise aasta vabadusvõitluse päevale mõeldes

0
foto: Siim Solman

Raplamaa Sõnumid

Läinud laupäeval tähistati mõnel pool Eestis (Tallinnas ja Valgas näiteks) vabadusvõitluse ehk Otto Tiefi valitsuse päeva. Tegemist on riikliku tähtpäevaga, mida on ametlikult tähistatud alates 2007. aastast. Tähistamise kitsam eesmärk on mälestada (ja meeles pidada!) neid, kes interregnumit (kahe seadusliku valitsuse vahemikku) ära kasutades püüdsid taastada Eesti riiklikku iseseisvust. Aga sel päeval võiks meenutada kõiki, kes Eesti iseseisvuse eest seisnud.
Siinkohal on mõistlik siiski lühidalt meenutada, et 18. septembril 1944, kui Saksa okupatsiooniväed olid Eestist lahkumas, nimetas peaminister Vabariigi presidendi ülesannetes Jüri Uluots kehtiva põhiseaduse alusel ametisse Otto Tiefi valitsuse ja lisaks sellele veel terve rea kõrgemaid ametnikke, kelleta riigi eksistents olnuks mõeldamatu. Lühiduse huvides ei hakka me kõiki ametisse nimetatuid üles lugema, tuletame meelde vaid kahte meest, kes olid seotud Raplaga. Need on peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief ning riigisekretär Helmut Maandi.
Otto Tief sündis 14. augustil 1889 Rapla vallas Uuskülas Sildema talus. Tema saatus kujunes traagiliseks. Tegelikult teadsid kõik need inimesed ametit vastu võttes, et nad on lindpriid nii taganevate Saksa okupatsioonivõimude kui ka lähenevate nõukogude repressiivorganite silmis. Ometi riskiti Eestimaa tuleviku nimel. Suuremal osal selle valitsuse liikmetest ei õnnestunud Punaarmee eest pääseda. Otto Tief arreteeriti 10. oktoobril 1944 ja 1945. aasta juunis mõistis NSV Liidu Ülemkohus talle kümneaastase vanglakaristuse. Pärast vabanemist teda Eestisse ei lubatud. Otto Tief suri 5. märtsil 1976 Ahja haiglas. 4. aprillil 1993 maeti tema säilmed ümber Tallinnasse Metsakalmistule.
Helmut Maandi sündis 5. juunil 1906 Rapla vallas, mõni kilomeeter Sildema talust, Sikeldi külas veskirentniku peres. Temal oli natuke rohkem õnne ja ta pääses meres laiult laiule liikudes lõpuks ikkagi Rootsist valitsust päästma tulnud paadile. Maandi suri Stockholmis 27. oktoobril 1990. Olgu lisatud, et kolmekümnendatel aastatel leidis ta juristitöö kõrvalt aega aktiivseks tegevuseks Rapla vallavolikogus.
Selle põgusa meenutuse eesmärk on juhtida tähelepanu tõsiasjale, et Raplamaal 22. septembrit mingil põhjusel vabadusvõitluse päevana ei tähistata. Ometi oleks selleks põhjust võib-olla isegi rohkem kui paljudel teistel Eestimaa paikadel.
Muide, järgmisel aastal möödub Otto Tiefi sünnist 130 aastat. Oleks hea, kui see meil meelest ei läheks.