Kuidas töötab digikunstnik-illustraator?

0

Helerin Väronen / foto: Helerin Väronen.

Sellele küsimusele said soovijad vastuse 5. septembri õhtul, kui külastasid Rapla keskraamatukogu.

Kehtnas elav digikunstiga tegelev illustraator Made Balbat oli otsustanud oma näitust Raplas üles pannes, et ei tee mitte pidulikku avamist, vaid piduliku lõpetamise. Ja lõpetamisel sai muuhulgas näha, kuidas käib arvuti ja graafikalaua abil illustratsioonide loomine.
Made Balbat alustas sellega, et rääkis raamatuist, mida ta on illustreerinud. Näiteks Olivia Saare teose “Edev nina” puhul oli piltidel ruumipuudus, kuid “Hiirepoiss Krips ja rotipoiss Kraps” on algusest lõpuni tema enda kujundatud, nii et seal sai ta ise otsustada, kuhu ja kuidas pildid paigutuvad.
Suurel ekraanil võis aga vaadata, kuidas digilaual illustratsioonide loomine käib. Kõik algab taustast ja tegelaskujust. Erinevaid taustu saab tavaliselt pildipankadest, tegelaskujude jaoks aga läheb vahel vaja mitut erinevat pilti, mille kunstnik siis omavahel kokku sobitab. Näiteks Pöial-Liisi on kokku pandud viiest lapsepildist. Naljatlemisi võiks öelda, et tegemist on omamoodi Franken­steini tööga.
Valmis illustratsioon koosneb väga paljudest kihtidest ja suurel hulgal tööd tuleb teha digipliiatsiga. Sellega töötades aga ei ole pilt nähtav digilaual, vaid arvutis ja selline pimesi töötamine muudab illustratsiooni loomise veelgi keerulisemaks.
Ühe pildi loomiseks kulub Made Balbatil keskeltläbi kaks nädalat. Kõige enam võtabki aega karakteri ja sobivate elementide leidmine. Made võrdleb seda filmimaailma casting´uga, kus igasse rolli tuleb sobiv osatäitja leida.
Küsimusele, kas vahel võivad ekraanil nähtavad värvid ja prinditud tööde värvid erineda, vastas kunstnik, et esimeses tema illustreeritud raamatus, mis oli Viivi Luige “Aabitsajutud”, olid tõesti värvid väga ülekeeratud. Digiprindi puhul aga enamasti selliseid apsakaid ei juhtu. Digitehnoloogia pluss on see, et seda saab trükkida ka väga väikestes mahtudes, lisas Balbat.
Päev varem sai Made Balbat kätte ka oma muinasjutukalendri proovitrüki, mida varsti leiab raamatupoodidest ja Väärt Raplamaa Toote poest. Hetkel on tal aga käsil järjekordse “Põhjamaade romaani” sarja teose kujundamine.
Kõige meelsamini teeb Made Balbat aga selliseid pilte, nagu on olnud tema libahundi sari ja muinasjuttude viimased pildid, ehk millel ei ole konkreetset tellijat. Made Balbati kui kunstniku põhisissetulek tulebki vabaloominguna valminud piltide müügist.

Kirjuta kommentaar

Kommentaar
Palun kirjuta siia oma nimi