„Lase sillal rahu olla” (Peep Ilmet). Teemal: 7 küla tahavad Juurust Kohilasse minna

38
sirje endre

Sirje Endre, kirjastaja, Põhiseaduse Assamblee liige 1991–1992,
endise Juuru valla volikogu esimees 2009–2017

Tänavu kevadel ilmutas Peep Ilmet emakeelepäeval luuletuse,
mis kandis ilusaima eestikeelse lause pealkirja.
SÕIDA TASA ÜLE SILLA.

Küll too kell lööb killa-kõlla
Sõida tasa üle silla
Üle silla ära kolla
Lase sillal rahu olla

Lase sillal rahu olla, seda mõtet lausub prof Ülo Vooglaid pisut teisiti: „Hoida on tähtsam kui muuta.” Ta lisab, et just see mõte tundub talle endale viimastel aegadel kõige olulisem. Ta ütleb, et muutjad on tihtipeale hoopis lõhkujad, kellel puuduvad teadmised Eesti ajaloost ja kultuuritaustast.

Et kui on tahtmine tingimata muuta, siis alustatagu iseenda muutmisest. Luuleklassik Hando Runnel on kirjutanud sedasama: Muuda ennast, muutub maailm, / mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu. [- – -] Jää sa iseendaks, jälle muutub miski:/ muutuv maailm paigale jääb sinu jagu.
Ajalugu on müstiline, vahel üsna salapärane lugu. Igaüks võib mõelda rahva ja rahvuse ajaloo endale meelepäraseks. Ometi on läinud aegades midagi jäävat, millele saab toetuda ka tuhandete aastate pärast. Juuru kihelkonna asutamise leiame üles aastast 1238. Neil aegadel, u aastatel 1240–1241, eraldus Juuru Hageri kihelkonnast. Olla eraldi, olla iseseisev – nõnda soovisid tolleaegsed juurulaste külakogukonnad: Sadala (Sataial, Sathajalck), Järlepa (Jerlep), Mahtra (Mataros, Machters), Juuru (Juriz) jt. Kihelkond oli, on ka täna inimesi ühendav sild.

Tsiteerides kihelkonnausku Kaido Kama, tuleneb mõiste ’kihelkond’ germaani laenuna sõnast ’kihl’, mis tähendab lepingut või kokkulepet (vt GO Reisiajakiri, nr 18/2009). Kui me kauged esivanemad arvasid parima haldusjaotusena olevat kihelkonna ja küla, siis see otsus kinnitati kokkuleppena. 13. sajandi lõpus oli siinsel territooriumil 59 kihelkonda, 16. sajandil 83; meile juba üsna lähedal ajal, 1925. aastal, oli kihelkondi juba 107. Kihelkond toimis palju aastaid kui haldusüksus. Märkame, et esivanemad liikusid haldusjaotuses väiksuse suunas. Esimese iseseisvuse ajal tuli veendumus, et eesti inimeste iseloomule ja mõttelaadile sobivad väikesed vallad.
Nii mindigi 1920. aastatel valdade loomise teed, ent ei unustatud samal ajal ka kihelkondi. Valla ja kihelkonna paiknemine ühistes piirides on ammendamatu elujõuallikas, rahva ühismälu ja koha maagia on võimas jõud. Ka Eesti Rahva Muuseumi ja Kirjandusmuuseumi kogud on üles ehitatud just kihelkondlikust printsiibist lähtudes. Väga kõnekad on teeäärsed viidad, tähistamaks kihelkondade piire!
Kihelkond on sajandeid olnud eestlaste piirkondliku identiteedi alus. Kihelkondliku päritoluga on meie rahvariided, rahvalaulud ja keelemurre. On ääretult kahju, et poliitikud viskasid kõrvale omaaegse regionaalministri aastatel 2007–2008 Vallo Reimaa haldusreformi projekti, mis põhines kihelkondlikul haldusjaotusel. Kui südika noorpoliitiku Arto Aasa (oli regionaalminister Taavi Rõivase valitsuses) hoogsal eestvõttel viidi aastal 2016 Eestis peaaegu lõpule haldusreform… maakaardil, siis selle valitsuse plaanides polnud kihelkondadel ei rolli ega tähendust.

Kuulsin lugematu arvuga workshop’idel aina, kuidas ’kihelkond’, ’kohapärimus’ ja ’identiteet’ olla iganenud mõisted, mille tarvitamine ei olevat moodsale ajale kohane. „Uue aja” poliitikud levitasid innukalt mõistet „teenuse osutamise kvaliteet”. Just ’teenus’ ja veelgi enam ’selle osutamise kvaliteet’ olevat 21. sajandil peatähtsusega asi. („No millest te räägite – kihelkond! Otsige seda muuseumist,” tegi üks seltsimees enda arvates vaimukalt nalja.)
Võimule saades jätkas Keskerakond eelmise valitsusega samas vaimus, mõnevõrra isegi jõhkramalt, kihelkondlikud piirid langesid kiiresti ja kirvemeetodil. Nii kadusid väikevallad kaardilt, kuid mitte mälust.
Kuna olen sellest Raplamaa Sõnumites palju kirjutanud, ei tarvitse enam pikemalt peatuda teemal, miks püüdsin ka Juuru vallavolikogus kuni viimse hetkeni volinikke veenda, et peaksime kõikide juriidiliste vahenditega kaitsma koduvalla jätkamist iseseisvana. Teine ettepanek oli alustada läbirääkimisi Kehtnaga, et sünniks vald Juuru kihelkonna kui terviku piirides. Enamik volinikke polnud sugugi seda meelt. („Mida sa jaurad kogu aeg selle kihelkonnaga! Kaitsed Mahtra raba või?”) Kui aga Juuru lõpuks valitsuse tahtel liideti Rapla vallaga, oli vähemalt mõistuspärane, et vald (ja ühes sellega Juuru kihelkond, välja arvatud Ingliste Kehtnas) jäi kokku.

Miks ei läinud Juurus korda see, mille tegid ära meie kallid kagueestlased? Kagu-Eestis ühendati valdu enam-vähem kunagiste kihelkondade piirides. Niisugune oli rahva soov ja nõnda ka tehti.
Jah, miks ma nii kangekaelselt usun kihelkonda? Olen seda meelt, et elamiseks tarvisminevat vaimset ruumi inimese hinges ja maastikku kui põlist kodu on kauged kaimud sajandite jooksul hoolega ja targasti kujundanud. Seda ei saa buldooseri või harvesteri kombel lõhkuda. Meie esiisad-emad ei loopinud külasid siia ja sinna, neil oli mõtteid ja tegusid ühendav kihelkondlik sild. Võib-olla oli neil ka aimdus, et varem või hiljem maksab iga lammutamine enda eest kätte – võib mööduda palju aastaid, aga rahva ühismälu ei lase ennast petta ega reeta.
Tunnistan ausalt, ega ma ei saagi aru, miks on 7 külal kole tahtmine n-ö lahkuda maakaardil Juuru kihelkonna piirest ja minna tagasi Hageri kihelkonda, kust kaheksa sajandi eest ometi ära tuldi. Juuru kihelkond on olnud väga elujõuline, sellest räägib kas või 1694. a kiriku juurde rajatud kirikukool ja 146 aastat katkematut kooliharidust. Mahtra sõdagi peavad ajaloolased Vabadussõja kaugeks eeslahinguks.
Vaatamata I ilmasõja puhkemisele ehitati Juurus valmis uus koolihoone, mis täna töötab Juuru Eduard Vilde koolina, kus uuel õppeaastal on 101 õpilast. Olgu see öeldud inimesele, kes kuulutab, et Kohilasse on vaja minna sellepärast, et Juuru kool hääbub. Hoopis vastupidi, koolihoonet asutakse lähiajal põhjalikult renoveerima.

Ma ei tea, mida täpselt mõtlesid need inimesed Juuru kihelkonnas, kes kirjutasid „7 küla Kohilasse!”-läkitusele alla. Mineku eesotsas on mõned õhinapõhised daamid (andmekaitse seadusele tuginedes nimesid ei tohi öelda, aga te ju teate neid). See Kohila-proklamatsioon tuletab mulle meelde prohvet Maltsvetit, kes ülemöödunud sajandi lõpupoole kutsus Lasnamäel inimesi üles talle järgnema kõigi rikkuste maale – Krimmi.

Minu ja mu naabrini lõunapoolses Sadala külas pole jõudnud tänaste uusmaltsvetlaste äramineku avaldus. Kuulu järgi olevat aga kogu Sadala küla kanget Kohilasse-mineku tahtmist täis. Tõsi on küll see, et Sadalas, nagu ka Lõiusel, elavad põhiliselt uustulnukad. Arvatavasti nad ei tea midagi endistest aegadest ega sellest, kuidas 1890. aastatel ostsid siin esivanemad Järlepa mõisalt talusid päriseks. Juuru kihelkonna Sadala küla esmamärgistus pärineb aastast 1241 (Taani hindamisraamat). See teadmine on vägev ja paneb järeltulijatele, ka mulle, kohustusi peale.
Tegelikult võib aru saada, miks just need 7 küla (?) sooviksid Juuru piirkonnast siirduda Kohilasse, ja sedagi, miks neid seitset tahaks Kohila vald. Endine Juuru vald rajas Järlepasse ilusa haridus- ja kultuurikeskuse HAKUKE, ehitas välja infrastruktuuri trassid; Pirgus on populaarne terviserada, mida Juuru vald aitas rajada; Mahtra külaseltsil on olemas renoveeritud Mahtra seltsimaja; ka on seitsme küla teed hooldatud, nt Lõiuse külavahetee tehtud tolmuvabaks, ees ootab Järlepa-Lõiuse vallatee pindamine jne. Rapla ja Juuru kihelkondlik koostöö näib sujuvat. Siin jäi mu mõte, vabandust, kindlasti kogemata peatuma ühel faktil: aga Mingem Kohilasse! suur eeskõneleja Meeri Ehandi töötab ju Kohila vallavalitsuses. Tunnen Meerit kui väga armsat ja tarka inimest, mis temaga juhtus, et nüüd tahab kodukihelkonda pooleks lüüa?

Käisin hiljuti Sillaotsa talumuuseumis. Siin on suudetud hoida ja arendada unistuste-Eestit – vana ja uus on sõbralikult koos. Sillaotsal tuli imelik tunne, justkui mängiks keegi kusagil taamal Arvo Pärdi imeilusat „Ukuaru valssi”. Sajandivanused vägevad põlispuud ja kena rohtaed lubavad aimata, et Sillaotsa talul on olnud hoolas ja tragi peremees. Äsjavalminud suur majapidamishoone on näo poolest ühtaegu vana ja ka moodsalt uus: alumisel korrusel talutehnika, ülemisel koolitusruumid. Kõndisin avaral territooriumil ringi ja imestasin, kuidas küll muuseumi rajajal (Aleksei Parnabas) ja tänastel hoidjatel (Jüri Kusmin, Kalju Idvand ja nende sõbrad) on korda läinud säilitada kihelkondlik mõtteviis (hoia oma alles), aga minu kodukandis, neis lahkuda tahtjates, mitte.
Viivi Luik kirjutab „Seitsmendas rahukevades”: „Pilved rändasid omasoodu, kõrgepingetraadid undasid, põllutöödele tekkisid uued kombainid, uued traktorid ja uued inimesed, pääsukesed saabusid ja lahkusid, vaim ja mõtteviis muutus.” Vaim ja mõtteviis küllap peavadki ajas muutuma. Aga lootus, et mistahes idee ülistajad ja marjamaale (mida pole olemas) kippujad ei teeks oma propagandatööd vihaga, jääb.

Lõpetuseks ühest oma ideest. Lubage see sõbralikult ette kanda. Ehk saame Mahtra või Pirgu, Seli või Rapla, või miks mitte ka Kohila sillal ükskord kokku, et kaaluda, kas liita omavahel võrdsetena hoopis kolm kihelkonda – Rapla, Juuru ja Hageri? Koos kõigi külade, ka nende seitsmega.

38 KOMMENTAARID

    • Videost on hästi näha kuidas volikogu esinaine oma toetajatega kätt tõstavad ja “puusalt lastes” poliitikat teevad. Liikumine Kohila suunal mõeldi välja ,et lasta põhja 7 küla algatus Kohilaga liituda ,sest terve vallaga ei olnud liitumine enam võimalik, kuna sundliitmine oli juba otsustatud.

  1. Miks Meeri nüüd ette jäi??? Meeri ajab öiget asja aga endre pole ise külaelanik, ta ei tea külaelust mitte midagi! Maal käib puhkamas, elab Tallinnas.

    16
    9
  2. Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Ristiusu ajajärgul alul kiriklik organisatsioon, kuid kujunes varsti ka kommunaalseks ühikuks, millel oli rida mitmesuguseid ülesandeid: hoolekanne vaeste eest, teede ehitamine ja nende korrashoid, postiolude korraldamine, kohaliku koolikorralduse arendamine ja juhtimine jne. Praegused vallad tegutsevad samadel põhimõtetel, vaid kirikumaksude asemel lähevad elanike-maksumaksjate maksud elukoha vallale, et vald saaks korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, ühistransporti ning valla teede korrashoidu ning lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, hooldekodude ülalpidamist jne. 7 küla elanikud soovivad omi põhimakse maksta sinna valda, kus nad teenuseid tarbivad ja millise valla alla nad tunnevad end kuuluvat. Praeguses demokraatlikus maailmas on kõige lihtsam teha selleks küsitlus, et selgitada nende külade elanike soovid. “Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides ” (Abraham Lincoln). Küsitluse- valimise tulemused olgu otsustamise aluseks, millisesse valda kuuluvad need 7 küla, mitte sajandite taha jäävad territoriaalsed piirid. Nende 7 küla lahkumine Rapla vallast ei tähenda, et kihelkond kuhugi kaob või seda poolitatakse. Selle kinnituseks on peetavad kihelkondade päevad, rahvariided, kombed ühtekuuluvustunne jne. Kihelkonnapäevad toimusid ka siis, kui kihelkond oli jagatud Juuru, Kaiu ja Kehtna valla vahel. Ka hetkel asub osa Juuru kihelkonnast Kehtna valla territooriumil. Kas nemad peavad siis liituma Rapla vallaga? Arvan, et vald tänapäeval ei pea võrduma kihelkonnaga.
    Minu arvates on inetu ja väiklane antud kirjatüki autori poolt ühe inimese nimeline väljatoomine, eriti arvestades, et artikli autor teadis, et 7 küla lahkumise soovile olid alla kirjutanud üle kahesaja inimese.

    16
    9
    • Teenuseid, mida kohalik omavalitsus pakub on palju rohkem kui vaid koolikohad. Järlepa lapsed on Järlepa lasteaias ja see on Rapla vallas. Maksumaksja annab oma panuse läbi maksude teede korrashoidu, lumetõrjesse, haljastusse, kultuuriüritustesse, MTÜde rahastusse, sotsiaalvaldkonna teenustesse ja palju muud. Rapla vald on juba korrastanud kruusateid, plaanis on Järlepa parkla korda teha. Mis häda teil peale kooli teema veel on?

      13
      13
      • Ja teised omavalitsused ei paku neid teenuseid, mis Rapla? Samamoodi ju pakuvad. Mis see Rapla siis nii eriline selle poolest on? …Elanikud soovivad omi põhimakse maksta sinna valda, kus nad teenuseid tarbivad ja millise valla alla nad tunnevad end kuuluvat…nagu on eelpool ilusasti juba kirjutatud. Asi polegi ju ainult koolis!!!

        9
        8
  3. Terve suvi küpsetas Rapla vald elanikke oma akna all olevas bussipeatuses. Inimesed seisid nagu pingviinid vihmas ja kuumuses.Raske oli tõsta siis paviljon ka ajutisse kohta. Kas tõesti ei hakanud kahju väikelastest ja pensionäridest?

    3
    9
      • Justkui raplas ainult sadas! Aga külades? Inimene ootab bussi kas vihmas vöi tuisus, alati kindlalt nelja tuule käes! Külas vöiks ka olla ootepaviljon ja vähemalt mingi tuleke peatuses! Mid te nutate seal rapla agulis!

        9
        7
  4. Polegi midagi pooldada või mitte. Asi on tehtud. Rapla vallas on maakonna ainuke linn, uhke uus gümnaasium, kus saavad õppida nii noored kui täiskasvanud.Vallas on palju kauplusi, mida siinkohal ei hakka üles lugema, on raamatukogud, noortekeskused, muusikakool ja huvikoolid, kultuurimaja, rahvamajad, külakeskused, perearstikeskused, haigla, Sadolin spordihoone, Kabala spordihoone, korvpallikool, Alu spordihoone ja paljud muud spordirajatised, uuest aastast oma kino, lasteaiakohad kõigile soovijatele heas korras lasteaedades, kaasa arvatud erilasteaed, kultuuriklubi Baas, Kaasaegse kunsti keskus, lisaks lastehoiud, laulukoorid, tantsurühmad, keraamikaringid jne, jne, jne. Rapla vald on suurepärane koht elamiseks ja laste kasvatamiseks.

    13
    20
    • Asi on tehtud vastu inimeste tahet ja soove arvestades. Pean silmas seda 7 küla. Et peaksin ajama hommikul kell 6 lapse üles, viin ta siis Pirgu mäele Rapla bussi ootama kella 7ks. Seal ta siis seisab vaeseke vapralt nagu tinasõdur külmas ja vihmas, ilma et saaks kuhugi varju minna, sest bussioote paviljoni seal pole. Siis sõidan ise tuldud teed tagasi ja lähen hoopis teisele poole linna tööle. Milleks ma pean enda ja oma laste elu keerulisemaks elama?? Lihtsalt selleks, et jumala eest saaksin elada Rapla vallas?? Praegu saab laps magada kella 7 ni ja Kohila õpilasliin korjab lapsed külakeskusest peale ning toob siia ka tagasi. Lapsele mugav ja lihtne. Ja mulle kui lapsevanemale ka. Raplast peaks ta aga 2 erineva bussiga kuidagi koju tagasi saama. Need 7 küla tahavad liituda Kohilaga, kuna nende kodukohale on see lähim vald ning on juba ennast sidunud selle vallaga. Miks ma peaksin tahtma olla Rapla vallas, maksma sinna oma maksumaksja raha, kui ma praktiliselt ei satugi eriti Raplasse ega ole Raplaga seotud, ei kasuta Rapla valla teenuseid jne. vaid kasutan Kohila valla teenuseid ju igapäevaselt??Et hakkan extra sinna Raplasse sõitma ja siis tagasi, sest Raplas on kõik need mega head asjad olemas, mis sa siin üles loetlesid?? Need on mujal ka kõik olemas!!

      17
      13
      • Rapla õpilasliin korjaks lapsed samuti peale külakeskusest ja tooks tagasi. Te pole ju Rapla vallalt küsinud. Pirgust on Hagudisse kooli ikka tunduvalt lühem maa kui Kohilasse, samuti on lähemal Juuru. Paljud lapsed on ka sealt varem käinud ja käivad Rapla poole kooli. Kui on vaja, siis tehakse ka bussiootepaviljonid. Lihtsalt esitage oma soovid vallavalitsusse.Ja kui ikka on väga suur soov lapsi just Kohilas koolitada, siis ei tee Rapla vald takistusi. Õpilaste eest makstakse siis teisele omavalitsusele. Selleks ei pea lõhkuma kogukonda ja jälle muutma vallapiire.Vahemaadest arusaamiseks tasub kasutada kaardirakendusi ja vaadata, millised vahemaad täpsemalt on.

        15
        18
        • Pirgukale… Mis puutub siia Pirgust Hagudisse või Juuru kooli sõitmine?? Lisaks pole seal ju gümnaasiume!!! Me ei ela Pirgus. Sa loe enne mu postitus korralikult läbi kui hakkad siin vastuseid lahmima ja targutama!! Meie kodukohale lähim on Kohila. Ja kaarti oskan ma ka lugeda ning näen kui palju vahemaid mingi kooliga tuleb. Selle paari lapse pärast vaevalt, et Rapla õpilasliin hakkab küladest läbi sõitma. Valdav enamus lapsi nendest küladest käivad juba Kohilas ja ka Tallinnas.
          Lapsevanem paneb oma lapse ikka sinna kooli, mis on kodule lähemal või kuidas oleks lapsele ja lapsevanemale mugavam ning parem. Lisaks paljud inimesed juba praegu kasutavad Kohila valla teenuseid, siis miks need inimesed peaksid maksma oma maksud Rapla valda??
          Selleks, et Rapla saaks need rahad edasi maksta Kohilale??

          17
          10
          • võiks ennast kurssi viia, kuhu omavalitsused maksumaksja raha kasutavad, see pole ainult haridus

            9
            2
    • Uhke uus gümnaasium tehti kiuste raplasse aga näe Kohila teeb ise ilusa uue juurdeehituse! Pealegi vallavanem on rahvamees, oskab inimestega suhelda, viisakalt aga mitte nagu see rapla harimata naine!

      10
      7
      • Kelle kiuste? See ju koolivõrgu kujundamise põhimõte, et riigigümnaasium maakonnakeskusse. Rahvamehest Kohila vallavanem teeb kiuste oma gümnaasiumi. Eriti rahvamees on ta nüüd enne riigikogu valimisi. Meie usume, et näeme teda kandidaatide nimekirjas.

        5
        2
  5. Kogu selle sundliitmise saaga üks kurvemaid ja masendavamaid külgi on see et jäi saamata 300.000 €. riigi toetusraha. Nüütseks on see juba nagu unustatud ja Jaanson ja Endre kõvad poisid -tüdrukud pealekauba.Juurus ehitatakse koolimaja rahade lendu laskmisest vaatamata. Samal ajal Kaiu kooli põrandad tahavad vägisi laguneda. Milles on süüdi Kaiu elanikud et Juurus sellised mõtlemisvõimetud tegelased ruulivad?

    16
    8
    • Juuru kooli ehitatakse Kaiu toetusrahadega! Nii et Juuru sai toetusrahad ja kui Kaiul vaja raha öeldakse et sorry. Tublid juurukad!

      9
      8
      • Siinkohal tulebki öelda suured tänud endisele Juuru vallavalitsusele, kes ajas oma jonni ja jättis vabatahtliku liitumise puhul Juuru valla toetusest ilma. See liitumine oli ju nagunii teada, et tuleb nii või naa. Selle peaaegu 300 000.- eest oleks saanud Juuru kooli renoveerida ja ka veel mujale kulutada. Ning selle praeguse toetusraha oleks saanud suunata Kaiu koolile. Elagu endine Juuru vallavalitsus ja ka volikogu!!! Hurraa!! Hurraa!!

        14
        6
        • Appi, sul pole isegi aimu palju ühe kooli ümberehitus maksab!
          Juuru kooli ehituseks olid Euroopa fondi toetuse taotlused jne esitatud palju varem, kui liitumised toimusid. Juuru kooli lapsed on seda oodanud juba mitu aastat, mis võibolla nüüd paari aasta jooksul teoks saab.

          9
          3
          • Appi ja sinul pole aimu vist, kuidas sinna fondidesse see raha tekib?? Ikka maksumaksja taskust. Lisaks tuleb omavalitsusel samuti mingi osa tasuda, ka see raha tuleb maksumaksja taskust. Seda enam oleks see liitumisraha 300 000.- Juuru vallal endal ära kulunud, millest lihtsalt loobuti kellegi jonni pärast.

            5
            6
          • no ma ei tea, siin on 7 küla elanikud kiidelnud fondidega, millega nad külaelu on arendanud ja pole selles pidanud Juuru valla teisi elanikke kuidagi osalisteks. Ning otseselt nendesse küladesse sama valla poolt paigutatud raha põhimõtteliselt ainult nende, kes Kohilasse tahavad minna, panuseks. Nüüd tuleb välja, et otseselt on Kaiu vald kannatanud, kuna Juuru kool sai Euroopa fondist ning (juba eelmisest) vallast rahastuse.

            7
            6
  6. Lugesin proua Endre huvitava kirjatüki läbi ja ainsad põhjendused, miks sündliidetud külades elanikud ei peaks oma territoriaalset kuuluvust muutma, on toodud keskajast ning 19. sajandist. Kahju, kui usk pimestab.
    Jutud külade senisest arendamisest oli külade avalikus pöördumises väga hästi toodud – https://xn--snumid-pxa.ee/2018/09/12/avalik-poordumine-rapla-vallavanema-ja-volikogu-esimehe-poole/ (kogukondade omaalgatuslikkud talgupäevad ning erinevad PRIA ja Leader projektid, kus valla rahakotiga ei ole erilist pistmist)

    25
    7
    • Ivo, kuid põhjendused sundliidetud valla 7 küla liitmiseks järgmise vallaga on igati põhjendatud? Kas need põhjendused ei tule mitte isikliku kasu saamise eesmärgist tulenevatel põhjustel? Kui minu lapsed õpivad näiteks Tallinnas ja ise töötan ka seal, siis kindlasti peaks kogu küla liituma Tallinnaga, et meie ei jääks ilma seal pakutavatest teenustest?

      13
      19
      • Ja mis isiklikku kasu meie ja samuti meie lapsed sellest saame, kui me Raplaga liidetud oleme?? Paljud inimesed muideks käivad Tallinnas tööl ja mõned lapsed veel õpivad seal lisaks Sinu lastele. Point pole ju praegu selles. Loe see pöördumine ja põhjendused uuesti läbi ja mõtle veelkord, mida öelda tahetakse ning miks just need külad soovivad liituda Kohilaga. Kui saaks Tallinnaga liituda, siis see oleks ju veel parem variant!

        15
        11
      • normaalsem oleks muidugi end mõne Kohila vallas elava tuttava juurde sisse kirjutada nagu Tallinnas asjad käivad, et laps heasse kooli saaks 😀

        15
        1
          • Okey, aga kuidas lapsed Raplasse saavad, sest bussiliiklus antud piirkonna ja Rapla vahel on olematu!

            20
            5
          • Kel soovi ja tahtmist lapsed panna kooli Raplas, Hagudis, Juurus, Alus või mujal, siis pöörduge otse vallavalitsuse poole – tehke avaldus, et vaja on transporti ja edasi tegeleb juba vald transpordi korraldamisega. Näiteks väike Alu kool on renoveeritud ja väikeste klassidega, lisaks tublid õpetajad, kui soovin oma lapse sinna panna, siis valla asi on transport korraldada. Õpilastele on üle maakonna nüüd ka tasuta transport ja saab kasutada ka neid liine lisaks. Kunagi tegi Kohila vald selle lükke, et pani käima bussi, et Juuru valla lapsed läheksid Kohila kooli. Nüüd on suures Rapla vallas koole igale maitsele ja lapse vajadustest lähtuvalt. Kasutage võimalusi!

            8
            10
    • Selle artikli kirjutaja ongi põhivastutaja praeguse olukorra tekkimise pärast, just S.Endre volikogu esinaisena tekitas olukorra mis viis Juuru sundliitmiseni ja selleni, et 7 küla peavad nüüd rahvaalgatuse korras om huvisid kaitsma.

      21
      5
      • Mis huve need külad siis kaitsevad? Peaaegu inimõigusena tuuakse esile Kohilas poeskäiku, mis on ju täiesti lubatud.

        Ja kui nüüd vastutusest rääkida, siis kuidas vastutavad need esikõnelejad oma tegevuse tulemuste eest?

        9
        6
  7. Proua soov nii tuliselt ajalugu kaitsta, seda just hävitabki. Kõnealune teema on päevakorras justnimelt suuresti proua tõttu. SUNDliitmine oli tagajärg. Midagi sunniviisiliselt peale surudes ongi tulemuseks rahutus. Ajalugu näitab, et kui rahvas muutub liiga rahutuks, siis muutub ka ajalugu. Endise Juuru valla vallavalitsemise ajaloole tagasi vaadates, oleks soovinud prouale ettenägemise võime omamist. Või vähemalt erapooletult ja selge pilguga asjade käsitlust.

    25
    7
    • On hea, et selliste fanaatikute mõtted demokraalikus ühiskonnas teoks ei saa—mina küll ei kujuta ette ,et endise Juuru ja Kaiu valla ,aga ka Ingliste inimestele oleks meeltülendav elada vallas, mis laiub Väätsa prügimäest kuni Prillimäe pärmitehaseni,seal elab 3500 inimest–pole ühtegi linna,kauplust,ega suuremat asumit ,antakse haridust ainult põhiharidusena (puuduvad gümnaasiumid) ja peale nimetatud haridusasutuse lõpetamist saab kohe põllule või tehasesse tööle minna ja heledalt särab ainult selle paradiisi loonud isikute loomepärand !!!!

      18
      7
      • Hea juurukas, ära kipu kõigi eest rääkima. Ja kui väga soovida, võib veel mõned prügimäed ja pärmitehased mängu võtta.
        Muide, koolivõrgu korrastamine, mis haridusministeerium on käivitanud, näeb ette igas maakonnas ühe riigigümnaasiumi, mida siis ka riigieelarvest rahastatakse. Ei peagi igas vallas gümnaasiumi olema, ega ole juba praegu. Ei ole keelatud üle valla piiri gümnaasiumi minna.
        Ausalt öeldes, ei jõua ära imestada, kui kompetentsed ja pädevad inimesed siin kommenteerivad. Aga kui hakata vaatama, kui palju neid kõvu rahataotlejaid ja projektikirjutajaid neis kõnealustes külades on, siis tuleb parema käe sõrmedega toime.

        9
        9
  8. Pooldan pigem minister Mägi varianti 🙂
    Maakond kui üks tervik omavalitsus + mõned linnad.. Kokku maks. 25tk Eesti peale.
    Ja riigiametnike kolmandiku võrra vähendada 🙂

    22
    4
    • Noh, kui ajaloost rääkida, siis raplamaad pole olnudki ju! Ikka harjumaa!!! Ja rapla kui linn, pole just suurem asi, tööd pole seal enam, vanasti veel oli piimakombinaat, jahuveski, mis nüüd? Kohilas aga seevastu pärmivabrik, vineerivabrik, ümbrikutsehh. Tööd rohkem kui inimesi!

      7
      5

Kirjuta kommentaar

Kirjuta kommentaar
Sisesta nimi