Lisaleht KODULOOLANE, Iira eri: Kuusiku kant

0

Ants Kuningas, Kuusiku külavanem / foto: Siim Solman.

Piirkonda, mis ühendab endas Iira küla, Kuusiku alevit ja Kuusiku-Nõmme küla, nimetatakse ühise toimepiirkonnana Kuusiku kandiks. Kuusiku ja Iira küla on seejuures territoriaalselt niivõrd põimunud, et tänasel päeval on neid kahte väga keeruline eristada – kõndides Kuusiku (endine Saage) mõisakompleksis, võib üks jalg teha samme ühes ja teine hoopis teises külas. Ajatolmu sisse jääb seega teadmine, et nii Kuusiku kui ka Kuusiku-Nõmme on välja kasvanud Iira külast.

2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Iira külas elanikke 120, Kuusiku alevikus 190 ja Kuusiku-Nõmmel 33. Seega on meid Kuusiku kandis aasta alguse seisuga kokku 343 inimest.
Hoolimata Kuusiku aleviku pisikesest pinnast, on siin läbi aegade üksjagu huvitavat sündinud. 1924 alustas tööd Kuusiku katsejaam, mille tegevus on erinevate nimetuste all kestnud tänaseni, seega juba 94 aastat. Selle teadusasutuse majandada on põllumajanduspark, kus muu hulgas toimuvad suviti ka avatud talude päevad. Põllumajanduspark on üks Kuusiku uhkustest, kus uudistajatel on võimalik ennast kurssi viia tänapäeva maaviljeluse põhimõtetega ja kasvatatavate põllukultuuridega.
Peaaegu sada aastat kestnud Kuusiku katsebaasi laiahaardelist uurimistegevust on võimatu lühiülevaatesse kokku võtta. Kahtlemata on see väga väärikas osa kogu Eesti põllumajandusteadusest. Siin on töötanud väga kõrgelt tunnustatud teadlasi.
Suure potentsiaaliga vaatamisväärsus on Kuusiku lennuväli, mille rajas 1938. aasta baaside lepingu alusel kaugpommituslennukite tarbeks Punaarmee. Lennuvälja kasutati sõjalisel otstarbel veel ka viiekümnendatel aastatel, siis kaotas ta pikkadeks aastateks oma tähtsuse. Praegu kasutavad seda Tallinna-kesksed aero- ja lennuklubid väikelennumasinate ja langevarjuspordi harrastuseks. Peaaegu igal aastal on lennuklubid korraldatud Kuusiku lennuväljal menukaid lennupäevi.
Peamiseks vaatamisväärsuseks Kuusikul on siiski mõisakompleks kui suhteliselt hästi püsinud arhitektuurne tervik. Siin on säilinud palju hooneid sellistena, nagu need olid mõisa majandamise ajal ning veel ka eelmise sajandi alguse riigimõisa käsutuses olles. Kompleksi vahele ei ole ehitatud uusi hooneid ja seega on säilinud ka kohalik miljööväärtus. Külastajatel on mõisakompleksis ja mõisapargi alal vaatamist mitmeks tunniks. Huvitavaid leide on pargis ka dendroloogiahuvilistele.
Enamik endiseid mõisahooneid on aktiivses kasutuses. Mitmest ehitisest on saanud elumajad (nagu näiteks tärklisevabrik, vana valitsejamaja, tall-tõllakuur, magasiait). Vanas häärberis (valitsejamaja, endine Kuusiku koolimaja ja raamatukogu) toimetab külastus- ja koolituskeskus, mis püüab algatada ja Kuusikule tuua uusi ettevõtmisi. Korraldatud on pargi- ja muinsuskaitsepäevi, koolitusi, loodusvaatluste maratone, seminare ja näitusi. Eelnimetatute kohta saab infot Facebooki lehelt Kuusiku mõis.
Algul nuumhärgade laudaks ehitatud mõisa hobusetallis on endiselt hobused ja tegutseb MTÜ Kuusiku Tall. Siin saab võtta ratsutamistunde ja tellida vankri- või saanisõite.
Üks endine mõisa rehi on kasutusel haagisekeskusena ja mõisaaegset „Kasaka küüni“ (arbeitshaus) kasutab Kuusiku katsekeskus.
Altveskil korraldab kohalik stuudio teatrietendusi, kontserte ja noorteüritusi.
Täiesti arvestatav hulk on Kuusikul noori ja nooremas keskeas inimesi. See jõud on võimaldanud asutada Kuusiku Kandi Külaseltsi, mis koondab ka ülejäänud külarahvast ühistesse tegevustesse.
Külarahvas on tublilt osalenud iga-aastastel kevadtalgutel ja teinud Kuusiku aastate jooksul palju kenamaks. Kui midagi korrastamist vajab, leitakse alati selle tarbeks aega. Talgutel on tõsisema projektina tegeletud mõisa triiphoone puhastamisega ja müüride katmisega. See töö on veel pooleli.
Lisaks iga-aastasele jaanikule ja suvelõpupeole on ühiselt heisatud 24. veebruari päikesetõusul riigilippu ja tähistatud Eesti Vabariigi sünnipäeva tagasihoidliku hommikuse peolauaga.
Ühiselt tähistati 2017. aastal konverentsi-piknikuga Kuusiku mõisa esmamainimise 550 aasta juubelit, mis ajalooallikates seostub Iira küla läänistamisega. Ajastukohases riietuses päevajuhid ja teenindajad tutvustasid sellel päeval Kuusiku mõisa ja piirkonna ajalugu, kuulati ettekandeid, pidutseti ja peeti piknikku.
Kuusiku ei ole unustanud ka sõpru. Sõbrapäeva õhtul sai käidud külas Iira külas. Leegitsevate saami pakkude valguses ja vahelduvalt virvendava tänavavalgustuse all kattis Kuusiku ja Iira rahvas sõiduteele seatud lauad hea ja paremaga. Oldi rõõmsad ja aeti niisama juttu.
2018. a augusti eelviimasel laupäeval toimus Kuusikul esimene kraamiturg – Kuusiku Täika, mis ühitati muinastulede (seekord küünalde) süütamisega Kuusiku jõel.

Kuusiku igapäevaste tegevuste kohta saab teavet FB lehtedelt Kuusiku Alevik ja Kuusiku Mõis.

Kirjuta kommentaar

Kommentaar
Palun kirjuta siia oma nimi