Maailmakoristuspäeval tuli Raplamaal loodust koristama 31 inimest

0

Haldi Ellam

Maailmakoristuspäeval tuli korraldajate sõnul Eestis loodust koristama 9500 inimest, kokku oli süsteemis registreeritud 300 koristuspaika. Iga inimese kohta koguti keskmiselt 500 liitrit ehk viis sajaliitrist kotti jäätmeid.

Eesti metsadest ja veekogudest leiti kõikvõimalikku kraami: ostukärusid, karupükse, järve uputatud roller, kineskoope, mängukarusid ja kreemituube, merre visatud külmkappe, televiisoreid, ka üks surnukeha ning palju muud fantaasia piiridest välja ulatuvat.
„Esialgse hinnangu järgi on kogutud prügist kolmandik plast, klaas jms jäätmed, mida tegelikult saab väga kenasti ümbertöötlusse saata,“ rääkis maailmakoristuspäeva kommunikatsioonijuht Eger Karuse. „15-20 protsenti loodusse viidud kraamist olid aga suured jäätmed, diivanid, ehitusjäätmed jms.“
„Keskeltläbi kogusid koristusel osalejad umbes 500 l jäätmeid inimese kohta, ehk olid väga töökad. Samas koristati ära umbes 2 korda rohkem jäätmeid, kui oli kaardistatud. See näitab töökust, samas ka jäätmete suuri koguseid,“ ütles Raimo Matvere, Maailmakoristuspäeva juht Eestis.

Raplamaal oli koristajaid vähe

Raplamaal oli prügikohti 12, millest talgujuhi puudumise tõttu läks koristusse 7, neist 3 andsid tagasisidet koristatud prügi koguse ja liikide kohta.
„Selge on see, et Raplamaal on meie süsteemis kirjas väga vähe talguid ja kuna raporteerimine veel kestab kuni kolmapäevani, pole meil hetkel ka kõik numbrid täpselt koos,“ lisas Karuse, tuues võrdluseks Tallinna/Harjumaa, kus oli kirjas 158 talgupunkti. Eestis oli koristuspunkte ca 300.
„Mitte igas Eestimaa nurgas ei õnnestunud meil leida pühendunud eestvedajaid, kes maailmakoristuspäeva tegevusi piirkonnas kirglikult eest veaksid. Nendes maakondades jäi ka osavõtt madalamaks. Tegime selleks nädalaid tööd,“ sõnas Matvere.
Nagu näitab koristuspäeva korraldajatele antud tagasiside, ei jõudnud vähesed Raplamaal koristama tulnud inimesed talgupunkte täielikult ära koristada, nii et tegelikkuses Raplamaal prügi jätkub.
„Margus Kolumbus Velisemõisa lähedalt kirjutas, et nad osalesid kuuekesi, said 3 järelhaagisetäit prügi, millest 60% oli plast, 30% klaas ja 10% metall ning palju prügi jäi veel koristamata,“ ütles Karuse. „Kahest telefonikõnest laupäeval saime teada, et Purila juures oli 20 inimest väljas ja huvitavamatest leidudest leiti rahakott ning et pühapäeval lubati koristustalgutega jätkata. Lisaks koristati viiekesi Moka ringrada. Leiti 20 rehvi, üks autokärutäis segajäätmeid ja natukene ka suurjäätmeid.“

Korraldajad jäid tulemustega rahule

„Päeva lõpuks oli tohutu kergendus, väsimus ja rahulolu,“ ütles Matvere. „Mõnes kohas prügi äraviimisega veel tegeleme, kuid praeguse tagasiside põhjal on kaks asja, mis täitsid minu eesmärgid. Esiteks, inimeste positiivsed emotsioonid ja võidurõõm tehtud tööst. Teiseks, avalik hoiak, et prügi looduses ei ole normaalne. Mind tõeliselt liigutas, et inimesed helistasid ja teatasid, et ühes kohas sai koristatud, andke veel kohti ette. Ja siiras tänu meediale, kes läbi pika päeva koristajaid esile tõstis – need inimesed väärivad tunnustust!“
Matvere tõi õnnestumiste seas välja selle, et osalejad tegutsesid mõistlikult ja turvaliselt. „Meil puudub info õnnetustest, suurematest vigastustest. See on kõige olulisem,“ ütles ta.
Teisalt suudeti taas kord prügiprobleem esile tuua. „Eestis ei ole loodusesse vedelema jäetud prügi probleem veel kuhugi kadunud ja sellele peab tähelepanu pöörama,“ rääkis Matvere.
„Koristustel osales palju lapsi, sh ka lasteaedu, koole jne. See on väga oluline samm keskkonnateadlikkuse kasvatamisel,“ lisas ta.
„Kõik läks supersuurepäraselt!“ tõdes ka Teeme Ära! juhatuse esimees Eva Truuverk. „Muidugi oli väikseid tagasilööke ja alati võib öelda, et number oleks võinud olla suurem. Samas ütleb sisetunne, et tänase mõjusid hakkame nägema alles tulevate aastate jooksul – need ei kooru kohe siin ja praegu. Ma tõsiselt arvan, et sellist tohutut positiivsuse lainet, kus inimesed lihtsalt tulevad kokku, pidutsevad, korjavad prügi, on rõõmsad ja sõbralikud – seda pole varem maailmas sellises ulatuses olnud.”
Korraldustiim usub, et maailmakoristuse algatusega on algus pandud hoiakute muutusele maailmas ning uuele normaalsusele loodus- ja keskkonnahoius. Truuverki sõnul on liikumise peamiseks eesmärgiks avada inimeste silmi globaalse jäätmekriisi tõsiduse osas. “Ainult kõigi riikide kollektiivne teadlikkus ja tugev avalik surve meie poliitikakujundajatele ja ettevõtetele aitab muuta planeeti puhtamaks. Maailmakoristuspäev toob kokku uue põlvkonna mõtlemise, kogukondade juhid, kes on valmis tegema koostööd püsivate lahenduste leidmiseks.“

Ebaõnnestumised

Kuigi info ja üleskutsed Eestis toimuval maailmakoristuspäeva organisatoorses töös kaasalöömiseks ja koristuspaikade kaardile kandmise kohta hakkas laiemalt levima alles 3 nädalat enne üritust, leidis Eva Truuverk, et üritus õnnestus siiski 100%. „Inimesi tuli nii palju, kui arvasime. Paljud ei pannud ennast ka kirja. Ka ei olnud inimeste arv Eestis nii oluline,“ rääkis Truuverk, kelle sõnul võis info toppama jääda ka ilusate suveilmade tõttu. „Ilus suvi oli ja inimesi ei huvitanud, mis septembris toimuma hakkab,“ leidis ta.
„Laiemat teavitustööd Maailmakoristuspäeva kohta Eestis hakati tegema alles pärast kevadist 5. mai talgupäeva. Seda ennekõike seepärast, et inimestes võimalikult vähe segadust tekitada,“ põhjendas Eger Karuse.
Truuverk leidis, et ilmselt tuleks järgmisel korral info jagamisele rohkem panustada, kuid lisas, et eelkõige peaks sellised asjad aset leidma inimeste isikliku initsiatiivi toel.

Järgmisel aastal maailmakoristust ei tule

„Järgmisel aastal kindlasti ei tule. Maailmakoristuspäeva mõte ei ole see, et igal aastal inimeste järelt loodusest prügi ära koristada, vaid juhtida probleemile tähelepanu ja muuta inimeste mõttemaailma ja käitumismustreid,“ ütles maailmakoristuspäeva kommunikatsioonijuht Eger Karuse.
„Minus küll kasvas veendumus, et inimesed on viimase kaheksa aastaga, mil on toimunud talgupäevad, harjunud minema talgutele kellegi juurde, olgu siis algatajaks ettevõte, KOV, kogukond või keegi sõber-sugulane,“ sõnas Karuse. „Seekord kutsusime inimesi üle kümne aasta esimest korda koristama anonüümseid prügistatud kohti ja tekkis tunnetus, et see inimesi ei kõnetanud. Võimalik, et see on kõrgendatud ootus aina paremaks muutuvale jäätmeveo süsteemile.
Kohaliku aktiivsuse poole pealt tasub igal inimesel ja organisatsioonil, kelle võimuses on enda maakonna või valla inimesi kaasata ja infot laiemale avalikkusele levitada, ikka ennekõike iseendale otsa vaadata,“ lisas ta. „Huvitav on asjaolu, et Raplamaal oli Kohila vald üks vähestest, kes ütles, et nemad Maailmakoristuspäevast osa ei võta, et see ei ole nende jaoks prioriteet. Vaid viimasel hetkel muutis vald meelt ja toetas üht eramaa koristust,“ tõi Karuse välja. „Märjamaa vald näiteks jällegi leidis, et nende vallas tõenäoliselt prügi üldse polegi. Ma ei tahaks seda küll hästi uskuda, ent nende poolt mingit initsiatiivi me samuti ei näinud.“
Karuse leidis ka, et tegemiste õnnestumiseks on vajalik inimeste sisemine tahe. „Üldises plaanis on ju kõigi asjadega niimoodi, et midagi saab ära teha vaid siis, kui inimene seda ise soovib ja tahab,“ leidis ta. „Mina näiteks võin omalt poolt küll käsi südamel öelda, et tegin kõik endast oleneva, et minule antud aja jooksul saaksid inimesed üle kogu Eesti maailmakoristusest teada ning tuleksid koristama ja ma pole sugugi ainus, kes täiesti ennastsalgavalt selle ühise eesmärgi nimel ööd ja päevad läbi tööd tegi.“