Magnus Meldre – Kaereperest sirgunud IT-spetsialist

0

Siim Jõgis / foto: Siim Solman.

Magnus Meldre (33) on Kaereperes sirgunud ja Rapla ühisgümnaasiumi lõpetanud IT-spetsialist, kes praegu tegeleb personalijuhtimisele spetsialiseerunud ettevõtmistega bluemonday.ee ja happyme.ee. Samuti haldab ta hobikorras muusikaportaali allstarz.ee.

Mis aga teeb tema isiksuse veel värvikamaks, on asjaolu, et juba kooliõpilasena lõi ta dot-com-buumi ajal maailmas populaarsuselt teise poplaulude sõnu vahendava veebilehe Lyricsfront. Sellega seoses tuli sekeldusi autoriõiguste tõttu.
Kuigi praegu elab Meldre Tallinnas, kus asub ka tema töökoht, ütles ta, et tunneb Raplaga jätkuvalt tugevat sidet. Raplas elavad ka tema vanemad, kellele ta umbes kord kuus külla sõidab. Raplamaa Sõnumitel avanes võimalus temaga juttu teha reedel, 14. septembri õhtupoolikul.
Nagu selgus, on tal ka üsna otsene side Rapla maakonna ajakirjandusega. Nimelt valmistas ta ajalehele Nädaline esimese korraliku veebilehe. Samuti töötas ta kahel suvel suvereporterina. Meldre meenutas, et ühe loo kirjutas ta jõekallastest Raplas ja kui läbimatud need olid. Nüüd on seal muidugi kaunis promenaad ja probleem lahendatud.
Praegu täidavad Meldre tööaja bluemonday.ee ja happyme.ee. Nagu öeldud, on tegemist personalijuhtimisele spetsialiseerunud teenustega. Neid veab ta koos oma valdkonna spetsialisti Tiina Saar-Veelmaaga. Keskendutakse umbes kolmekümneliikmelistele ettevõtetele, kel on raske inimesi hoida ning värvata ja leitakse sellele lahendusi. Märksõnadeks on näiteks inimese areng, ettevõttesisene kommunikatsioon. Kogu protsessi tulemused võivad välja tuua üsna üllatavaid asjaolusid. Näiteks rääkis Meldre, et nende kasutatavad algoritmid on sedavõrd arenenud, et oskavad ennustada, kes ettevõtte töötajatest võivad tõenäoliselt lähema kuue kuu jooksul töölt ära minna, ning teavad, mida sellele töötajale pakkuda.

ComZZ ja Lyricsfront

Huvi IT-valdkonna vastu sai Meldrel alguse varakult. Isa ostis koju arvuti, kui Magnus oli kaheteistaastane. “Hakkasin nokkima seal. Alguses mängisin arvutimänge ja siis mõtlesin, et võiks midagi põnevat teha. Proovisin kodulehekülge luua,” rääkis ta. Ühe veebilehena valmis allstarz.ee eelkäija ComZZ. See kujunes kahetuhandendatel aastatel Eesti veebimaailmas populaarseks muusikaportaaliks. Seal olid üleval artistide tutvustused, aga muusikat kuulata ei saanud.
Oma hiilgeaegadel kerkis ComZZ Eestis viie enimkülastatud veebilehe hulka. Ja kõike seda koordineeris kooliealine Magnus oma koduarvutist. “Hakkasin mõtlema, kuidas võiks seda laiendada. Järgmiseks valmiski minu laulusõnade lehekülg, mis kujunes nii kuumaks, et seal hakkasid käima inimesed üle maailma,” rääkis Meldre. Üsna kõnekas oli see, et Lyricsfront tõusis maailma mastaabis populaarsuselt teiseks laulusõnade veebileheks. Ja nagu öeldud, kõik see sündis siinsamas Rapla külje all, Kaereperes. Meldre oli sel ajal 13-aastane.
Kõrge lennuga kaasnesid ka probleemid. Selgus, et laulusõnad on autoriõigustega kaitstud. Oli inimesi, kellele ei meeldinud, et selline veebileht üle kogu maailma populaarsust kogub. Eriti kummaline tundub see praegusel ajal, kui internetis võib igast otsingumootorist poplaulude lüürikat leida. Sellega ei kaasne mingeid probleeme, aga kakskümmend aastat tagasi olid hoiakud teistsugused. Meldre meenutas, et teda ähvardati isegi vanglaga. Tundus targem leht kinni panna ja sedasi ta käituski.
Sarnane olukord kerkis üles ka hiljem allstarz.ee eelkäijaga. Seal lõi Meldre sellise keskkonna, kus sai hinnata muusikavideosid viie tärni skaalal ja neid kommenteerida. See oli muide enne YouTube’i tekkimist. Algul sai vaadata lihtsalt pilte videotest, sest interneti kiirus oli väike, hiljem juba ka terveid videosid. “Käitusin üsna nahaalselt, sest striimisin videosid otse plaadifirmade serveritest. Põhimõtteliselt on see sama, mis tänapäeval embeddimine (selgituseks – video postitamine aknana veebisaidile), aga häda oli selles, et need olid autoriõigustega kaitstud. Mulle heideti ette, et ma varastan ribalaiust. Tänapäeval tundub see jabur, sest YouTube’i videosid saab oma veebilehele täiesti vabalt postitada. Tol ajal sellist pretsedenti veel ei olnud.”
Lehe külastajate jaoks oli põnev just see, et videosid sai hinnata ja kommenteerida, mis tõi kaasa edetabelid ja arutelu. Siiski jõuti arutelude ja mõttevahetuste käigus otsusele, et targem on leht kinni panna. Meldre nii tegigi. Ta oli siis alles alaealine, terve elu veel ees. Sellist jama ei olnud kaela vaja. Aga tähelepanuväärne on ikkagi see, et ta juba noore poisina pani püsti sellised veebilehed, mis muusikaringkondades sellist ärevust hakkasid tekitama. Kõik oskused selleks omandas ta ise.
Midagi keerulist tema enda sõnul selles ei olnud. “Jälgisin hästi palju, mida teised olid teinud. Püüdsin järele teha. Sedasi õppimine käiski. Tänapäeval on lihtne. YouTube on õppevideosid täis, õpi, mida tahad,” rääkis Magnus. Seega on ta olnud IT-valdkonnaga seotud viimased paarkümmend aastat ja selle juurde on ta jäänudki.

Pokker

Kuigi elutee on praegu viinud Meldre Tallinnasse, ei ole ta unustanud Rapla piirkonda, kust ta pärit on. “Mind huvitab, mida siin tehakse. Hea meel on, kui sellel piirkonnal läheb hästi. Aeg-ajalt käivad mõtted läbi, et võiks siia kolida,” sõnas ta. Kord kuus satub ta ka ise siia, et oma vanemaid külastada.
Keskhariduse omandas ta Rap­la ühisgümnaasiumis, mille ta lõpetas 2004. aasta kevadel. Sama aasta sügisel alustas ta õpinguid Tartu Ülikoolis. Eriala oli IT. Esimese hooga ta kohe oma õpinguid ära ei lõpetanudki. Lõputöö jäi esialgu koostamata. Mõned aastad hiljem võttis ta end siiski kokku ja tegi ka selle ära. Tasuks tuli bakalaureuse kraad.
Ülikooli ajal hakkas Meldre tegelema veel ühe hobiga, mis kujunes üsna tulusaks tegevuseks – pokker. “Tegemist ei ole hasart-, vaid oskusmänguga,” rõhutas ta. Seega on võimalik seda õppida, omandada uusi oskusi ning sedasi ka mängutulemust parandada. Ja Meldre oli selles edukas. Täpset summat ta öelda küll ei tahtnud, kuid mainis, et pokkeriga on ta võitnud väga palju. Mängimas käis ta nii online-kasiinodes kui ka kohapeal laua taga. Ta on Tartu esimese ametliku pokkeriturniiri võitja.
Alguse sai see hobi sõprade pundist. Mängimas käidi kuulsas Tartu kohvikus Treff, mis asus Narva mnt 25 ühiselamu all. Seal toimusid päris tõsised pokkeriõhtud, milles üks osaline oli ka Magnus. Aga mängiti ka interneti vahendusel. Eriti just öösiti. Öine režiim oli Meldre sõnul mõistlik seetõttu, et vastasteks tulid tõenäoliselt rikkad ameeriklased. “USA-s algas õhtu, mehed võtsid tõenäoliselt paar õlut ja mängisid natuke raha maha. Aga meie jaoks siin Ida-Euroopas olid need suured summad.” Teinekord võis mängimise peale kuluda kuus kuni kaheksa tundi päevas.
Kergelt oskused ei tulnud. Nende omandamiseks tuli lugeda õpikuid ja vaadata videosid. Enese arendamise peale kulus aega palju. Võrreldes sellesse pandud vaeva ja ajakulu, võib edukat pokkerimängu võrrelda isegi tippspordiga. Vaadates sellele ajale tagasi, sõnas Meldre, et küllap sealt pärineb ka tema väga suur töövõime.
Nüüd ta pokkerit enam ei mängi, tegelikult juba aastaid mitte. “Kõige enam hakkas mind häirima see, et pokker tundus nagu liinitöö. Igav oli. Sa tead täpselt, mida tegema pead, lihtsalt vajutad nuppu. Kõik kujunes automaatseks.” Firmapidudel ja suvepäevadel on ta vahel proovinud ja sealjuures paljud mängud võitnud. Siiski tal enda sõnul kiusatust ei ole, et taas regulaarselt mängima hakata.
“Üks probleem oli ka see, et hakkasin reaalsest elust võõranduma. Vähemalt tundus mulle nii. Ma ei saanud enam aru lihtsate inimeste muredest. Sel perioodil hakkasin otsima teadlikku kontakti vaeste inimestega. Reisisin Budapesti, kõndisin äärelinnas ringi ja tahtsin näha, kuidas inimesed seal elavad,” rääkis Meldre.

Mexico City

Oma elu jooksul on ta jõudnud üsna palju reisida, põhiliselt Euroopas, kuid natuke ka USA-s ja Ladina-Ameerikas. Aasiasse pole veel jõudnud. “Mul on huvi Ladina-Ameerika vastu ja ma oskan hispaania keelt. Õppisin seda Tallinnas Hispaania Majas,” rääkis Meldre. Võõrkeeltest kasutab ta pidevalt inglise keelt. Koolis sai õpitud ka vene keelt, aga kuna praktikat pole õieti olnud, kipub see ununema. Aga inglise ja hispaania keeles suheldes tunneb ta end mugavalt. Lisaks on ta õppinud soome, rootsi, saksa ja prantsuse keelt.
Mingi perioodi oma elust (aastal 2012) on Meldre elanud ka Mehhiko pealinnas Mexico Citys. Seal tuligi hispaania keel tublisti kasuks. Tol ajal töötas ta Regios, kellel oli ühine projekt kohaliku Telekomiga. Idee oli iseenesest intrigeeriv, see puudutas turvateenuseid. Mehhiko võib teatavasti olla üsna ohtlik riik koos kõigi oma narkosõdadega.
“Meie mõte oli see, et mis oleks, kui paneks püsti erahäirekeskuse jõukatele klientidele. IT-mõttes tegime prototüübi valmis, aga minu teada see äri käiku ei läinud. Mina sattusin selle teema peale, sest ma olin Eestis varem häirekeskusega kokku puutunud, mul oli IT-taust ja ma oskasin hispaania keelt,” rääkis Meldre.

Eesti disaini auhinnad

Eelmise nädala reedel, 14. septembril jagati välja Eesti disaini auhinnad. Ühes kategoorias kandideeris ka Proeksperdi projekt, mille tiimi juht oli Meldre. Töö tellija oli Eesti Interneti sihtasutus. Töö oli tehtud ilusti ja kiiresti, seetõttu jõudis see ka Eesti disaini auhindade nominatsioonini. Küll aga ei antud vastavas kategoorias lõpuks auhinda välja, sest ühegi projekti käigus loodud teenus pole veel inimesteni jõudnud.
“Samas vähemasti minu ja meie meeskonna jaoks on ka nominatsioon juba suur tunnustus,” sõnas Meldre.

*

Kümme küsimust Magnus Meldrele

Mis on sinu lemmik õhtune snäkk?
Granny Smith õun.
Nimeta kuulus inimene, kellega tahaksid koos õhtust süüa.
Margus Mikomägi ja Toomas Paul.
Mis on su lemmikraamat?
Nassim Nicholas Talebi “Juhuse narrid” (2001, originaalis Fooled by Randomness).
Soovita head filmi.
Paolo Genovese “Täiuslikud võõrad” (2016, originaalis Perfetti Sconosciuti).
Nimeta koht maailmas, kus tahaksid elu jooksul kindlasti ära käia.
Norra Teravmäed.
Mis õppeainest on sul edasises elus kõige rohkem kasu olnud?
Matemaatikast.
Millistest meediakanalitest loed/kuulad/vaatad uudiseid?
Twitter, Postimees, Maaleht, ERR.
Millised on sinu poliitilised vaated?
E-riik, õigusriik, demokraatia.
Kuidas sulle meeldib kõige rohkem oma sünnipäeva tähistada?
Sugulastega koos kodustes tingimustes, maitsvad isetehtud road.
Kas reede õhtul lähed pigem sõpradega välja või jääd koju?
Kutsun sõbrad endale külla.