Vallajuhid kohtusid Rail Baltic Estonia OÜ esindajatega

1
38

Siim Jõgis / foto: Ulvi Blande.

Rail Baltic Estonia OÜ esindajad kohtusid reedel, 7. septembril Raplamaa valdade juhtidega. Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets ütles, et kohtumise idee oli koguda vallajuhtidelt häid ideid, millega minna vastu põhiprojekti koostamisele. Üles kerkisid nii Mälivere küla, RB trassi ristumisteed kui ka kolme võimaliku peatuse rajamine Raplamaale.

Mälivere külaga on seis keeruline. Kuna Rail Balticu trass sooviti Kohila keskusest eemale juhtida, saab kõige valusamalt pihta just Mälivere. Salomets ütles, et reedesel kohtumisel valdade juhtidega arutati ka seda, mis oleks selle olukorra lahendamisel kõige parem viis. “Tegemist on võrdlemisi idüllilise keskkonnaga, kus asuvad ilusad kodud. Nüüd tulevad sinna mastaapsed rajatised. Mitte ainult raudtee, vaid ka Keila jõge ületav väga pikk sild,” rääkis Salomets. Ta lisas, et loomulikult sooviti nii palju kui võimalik vältida elumajade ületamist. “See oli trassivalikul üks top-kolmest kriteeriumist,” sõnas Salomets. Kogu Eesti mastaabis ei suudetud seda vältida kolmes kohas. Üks neist oligi Mälivere küla.
Lisaks kohtumisele Raplamaa valdade juhtidega soovib Rail Baltic Estonia OÜ kohtuda lähiajal kõigi nelja Raplamaa valla arendusjuhtidega eraldi. Priit Pruul Rail Baltic Estonia OÜ-st ütles, et reedene kohtumine oli ainult ettevalmistav. “Siit järgmine samm on see, et me läheme valdadesse kohapeale, võtame kaardid ette ja räägime spetsialistidega läbi,” sõnas Pruul.
Esile kerkis küsimus ka selle kohta, kas oleks mõeldav rajada Raplamaa piiresse kolm Rail Balticu peatust. Need oleksid visiooni kohaselt Kohila, Rapla ja Järvakandi. Salomets ütles selle kohta, et selle visiooni õnnestumiseks peavad kohalikud juhid ise aktiivselt sõna sekka ütlema. “Meie saame oma tehnilistes lahendustes nendega arvestada, aga siis on vaja poliitilist otsust nende rajamiseks. Hiljem oleks totter hakata neid kuidagi külge integreerima,” sõnas Salomets.
Priit Pruul lisas, et väiksemaid peatusi tuleb kohalikel ise valju häälega nõuda. See käis tema sõnul läbi ka kohtumiselt vallajuhtidega. “See oleks kohalikku elu arendav asi. Ühel hetkel võib kohalik omavalitsus olla küsimuse ees, kas tahetakse uut kergliiklusteed või oleks otstarbekam leida raha peatuse rajamiseks. Kohaliku omavalitsuse hääl on siinkohal määrav. Meie projektimeeskonna sees on see seisukoht küll selge, et kohalikud peatused võiksid olemas olla,” ütles Pruul. Nüüd oodatakse poliitilise otsuse näol sisendit. Salometsa sõnul peab see tulema kindlasti enne põhiprojekti kinnitamist lähima aasta kuni kahe jooksul.
Kui põhiprojekt valmis saab, tuleb taotleda ehitusluba, leida ehitajad ning töö võibki pihta hakata. Praeguse seisuga on ehitamise ajaaken Eesti lõigul 2022-2025 lõpp, mille sisse mahub kolm-neli ehitushooaega. Kogu Rail Balticu projekti lõpptähtaeg on tänase seisuga 31. detsember 2025. Põhiprojekteerimisega tehakse algust veel tänavu ning see peaks valmima kahe aastaga.

1kommentaar

  1. Tore on et kohtutakse aga kuhu jäävad kohtumised külade esindajatega mida läbib see Eesti kaheks lõhkuja otseselt.Kuhu jääb siis see palju kiidetud ja lubatud osalusdemokraatia?

    11
    2

Kirjuta kommentaar

Kommentaar
Palun kirjuta siia oma nimi