6.1 C
Rapla
Reede, 29 märts 2024
RSKehtna ettevõtluspäeva teemad julgustasid olema loominguline

Kehtna ettevõtluspäeva teemad julgustasid olema loominguline

Mariliis Vest

3. oktoobril korraldati Raplamaa ettevõtlusnädala ajal Kehtna kutsehariduskeskuse suures saalis Kehtna ettevõtluspäev, kus arutleti teemal „Mis on ühist saunal & Tšukotkal või tööampsudel & võrdsetel võimalustel“.

Ürituse pealkiri vihjas kohale tulnud esinejaskonnale. Esmalt jagas ligi 150 kuulaja ees oma kogemusi ja teadmisi tšiili-itaalia päritolu ärimees Henton Figueroa, kes on luksulikke saunatooteid eksportiva OÜ HA Serv ekspordijuht ning Eesti majandusõpetajate seltsi juhatuse liige. Figueroa suutis publikumi iga oma tegevusega kaasa haarata, valides esmalt välja kümmekond noort, kelle ülesanne oli üles kirjutada toode, mida nende arvates võiks Eestist eksportida.
Väljatoodud mõtted arutati lahti – millised on selle lisandväärtused ning kui mõistlik või mittemõistlik on väljavedu. Tšiilis elava naise loo näitel, kes ilma teadmisteta lõi järjestikku viis kasumlikku restorani, julgustas Figueroa rõhuma ettevõtluses pigem loomingulisusele.
Ta soovitas mõelda valdkondade peale, kus inimene tunneb end hästi ning kus nähakse ja teatakse enda eeliseid teiste ees. Noorte seas populaarse mängu „Kahoot“ abil said kuulajad teadmisi ettevõtlusvormide ja -maksude ning ettevõtete kohta. Oma esinemise lõpetas ta brändi loomise ja turundamise teemadel.
Pärast lühikest vaheaega astus kuulajaskonna ette soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta. Mitmeid statistilisi numbreid ja näitajaid kasutades rääkis ta naiste ja meeste erinevustest nii õpingutes kui ka tööturul. Näiteks tõi Pakosta välja, et eelmisel aastal lõpetas ülikooli üle seitsme tuhande naise ja mehi vaid üle kolme tuhande, mis näitab, et naiste keskmine haridustase on meeste omast kõrgem ning läheb aina eest ära. Üha rohkem aga kasvab nõudlus kõrgemate kutsetasemetega tööde järele, seda mõlema soo puhul.
Veel rääkis Pakosta, et Eesti on üks „juhtivaid“ riike Euroopas, kus õpitavad erialad on kategoriseeritud sooliselt. See tähendab, et õpilased ei mõtle läbi, mis neid tegelikult huvitab, vaid ennast harima minnakse ühiskonnas loodud stereotüüpide järgi.
Ettevõtluse ja töömaailma poolelt tõi Pakosta välja naiste tunduvalt madalama enesehinnangu. Ka CV koostamisel toovad õrnema soo esindajad oluliselt vähem välja oma reaalseid oskusi, kui seda teevad mehed, lisas ta.
Mainimata ei jäänud ka asjaolu, et Eestis on kõrgeim sooline palgalõhe Euroopas: mehed saavad statistika järgi 27% rohkem tasu kui naised.

Päeva teises pooles esinesid veel TV3 paljude reisisaadete eestvedaja ning ettevõtlushingega insener Raivo Malter, SA Innove esindaja Katrin Kivisild ning videotervitusega kümme aastat personalivaldkonnas tegev olnud Kei Karlson.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare