Projektõppe tulemusel sai Kohila noortekeskus omale terrassi

Helerin Väronen

0
Terassi avamine. Foto: erakogu.

Kohila gümnaasiumis on kolmandat aastat õppekavas projektõpe, mis eelmisel aastal sai ka Raplamaa aasta teo tiitli „Eestimaa õpib ja tänab“ raames. Kursuse eesmärk on teha midagi kogukonna heaks.

Muidu on kursuse raames korraldatud enamasti üritusi, aga selle aasta suurima projektiga said hakkama kaks tüdrukut, Aljona Vinogradova ja Anastasia Smirnova, kelle eestvedamisel ehitati Kohila noortekeskusele terrass.
Aljona on ise suur noortekeskuses käia, aidanud seal üritusi läbi viia ning seetõttu ei olnud kahtlust, et tehtav projekt võiks olla selle kohaga seotud. Noored pidid ise koostama tegevusplaani, panema paika tähtajad, igale valdkonnale valima juhi ja välja arvutama vajaminevate materjalide hulga. Tüdrukute arvates oli projekti raskeim osa eelarve paika saamine. Kogu projekti jooksul oli aga tüdrukutel mitmeid aitajaid
Ehitajaks valisid tüdrukud omale tuttava Hendry Uuemäe, kellel oli varasem kokkupuude terrassiehitusega olemas ja kes õpib parasjagu Tallinna ehituskoolis. Materjalide kulude väljaarvutamisel aitas tüdrukuid noortekeskuse juhataja Tessi Ilustrumm-Pressi abikaasa. Noored otsisid ise ka omale sponsorid. Selleks leiti kõigepealt Raplamaa ettevõtjate nimekiri ning hakati ühendust võtma nendega, kellega terrassiehitus haakuda võiks. Enamasti toetasid sponsorid just materjaliga. Tessi kiitis tüdrukuid, et sponsoritega suheldes käitusid nad väga professionaalselt, olles viisakad ja täpsed. Noored pidid suhtlema ka vallaga, selleks et esitada projektide joonised.
Ideest kuni terrassi valmimiseni läks noortel aega umbes aasta. Teostatava projekti pidid nad välja valima eelmisel sügisel ning terrassi avamiskuupäev oli 13. september. Nagu ikka, juhtus seda, et materjal ei saabunud õigel ajal ja vahepeal oli ehitaja ära. Ehituse algust lükkasid edasi ka külmunud maapind ja noortekeskuse üritused.
Kui noored saaks nüüd midagi teistmoodi teha, oleks selleks varasem sponsorite otsimine. Ettevõtetel läheb sponsorluslist lukku aasta lõpus, nemad aga hakkasid toetajaid otsima jaanuaris.
Projekti tulemusena said noored juurde väga palju uusi teadmisi, eriti just ehituse poole pealt. Aljona sõnaski, et tema jaoks oli projekti parim osa isiklik areng. Olukorra tegi keeruliseks veel asjaolu, et kuigi nad olid eelmisel aastal kümnendas klassis, tegid nad siis ka õpilasfirmat.
Nii Tessi kui ka õpetaja Kadri Rüüson kiitsid tüdrukuid, et nad olid hästi iseseisvad. Mõlema soov oli teha projektõppes midagi suurt ning panna end proovile. Kogemus, mille need noored projektõppest said, on edasiseks eluks hindamatu väärtusega.