11.1 C
Rapla
Reede, 29 märts 2024
ArvamusVahelduseks prügijuttu

Vahelduseks prügijuttu

Raplamaa Sõnumid

Ettevalmistused maailmakoristuspäevaks kinnitasid, et olukord prügimajanduses ei ole Eestis kaugeltki nii roosiline, nagu me muule maailmale näidata püüame. Metsaalused ja raiesmikud on jätkuvalt ehitusprahti ja olmejäätmeid täis. Loomulikult ei saa looduse saastamist mitte millegagi õigustada, kuid samas tuleb siiski tunnistada, et jäätmete kogumise ja käitlemise korraldamine pole kaugeltki ideaalne.
Mõni aeg tagasi korraldas Turu-uuringute AS küsitluse, et mõista, miks me ei taha oma prügi sorteerida. Pakendijäätmete mitteviimist vastavatesse kogumiskonteineritesse põhjendati kõige sagedamini (21%) sellega, et vajalik konteiner asub liiga kaugel ja endal puudub transpordivõimalus. Ei hakka ju inimene oma prügikotte kümnete kilomeetrite kaugusele ühistranspordiga vedama; 13% küsitletutest ei teadnud, kuhu pakendijäätmed viia tuleks – vajalikku infot on lihtsalt raske leida. Võib arvata, et mingit väga olulist muutust nendes probleemides pole tänaseni toimunud. Ka keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler on tunnistanud, et liigiti kogumise konteinerite kättesaadavus on piirkonniti väga erinev ja sõltub suuresti omavalitsuste huvist prügimajanduse korraldamisega korralikult tegeleda.
Tunnistatud on sedagi, et Eesti on jäänud mitmetest Euroopa riikidest kaugele maha sorteerimisvõimaluste poolest avalikes kohtades. Põhja- ja Kesk-Euroopas on näiteks bussijaamades, lennujaamades, üritustel ja muudes avalikes kohtades mitme sektsiooniga prügikastid, samas kui Eestis on endiselt välja pandud tüüpiliselt ikka vaid üks kast ja mingist sorteerimisest ei saa juttugi olla.
Aeg-ajalt on keskkonnaametnikud ärgitanud eestlasi oma prügi sorteerima, ähvardades segaolmeprügi äraveo hinna järsu tõstmisega. Võib ette öelda, et nii probleeme ei lahendata – kui sorteeritud prügi loovutamist lihtsamaks ja käepärasemaks ei muudeta, rändab see lihtsalt metsadesse ja kogu lugu. Ja mida kõrgem on hind, seda saastatumaks muutub meie loodus.
Ja veel. Riik peab sellistes põhimõttelistes ettevõtmistes eeskujuks olema. Meenub, et kümmekond või veidi rohkem aastat tagasi, kui Iru elektrijaamas hakati olmejäätmeid elektriks ja soojuseks muutma, pasundati igal pool, et nüüd on prügimäed Eestist jäädavalt kadunud. Võta näpust! Viimased uudised kinnitavad, et koos välismaise jäätmekütuse kasvuga (riigi ärihuvi!) Iru elektrijaamas on viimastel aastatel vähenenud kohalike olmejäätmete põletamine ning taas on hakanud kasvama segaolmejäätmete ladestamine prügilates. On öeldud: arukas sorteerib, mugav põletab, arutu kuhjab mäeks. Nii ongi!

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare