Sügise vaheldusrikkad ilmad mängisid sel nädalavahetusel laadalistele vingerpussi. Laupäeval, 6. oktoobril peeti traditsioonilist Velise sügislaata eelkõige vihma taktikepi järgi tantsides.
Kõik, kes on kord Velise laadale sattunud, teavad, et see ei ole midagi sellist, kuhu kehva ilma tõttu minema jätad. Seetõttu olin vaatamata järjepidevale vihmasabinale lootusrikas, et laat toimub, kuid nii suurt rahvahulka ei osanud ma siiski oodata. Tõepoolest, Velise maalilise kiriku juurde saabudes, mille ümbruses ja vahetus läheduses laat alati on aset leidnud, tuli tõdeda, et jagus nii müüjaid kui ka ostjaid.
Selles on midagi kosutavat, kui saab igal aastal oodata üht sündmust. Velise sügisene laadapäev on kahtlemata paljude Märjamaa ja kaugemategi inimeste jaoks just selline. Ühest küljest on sellest päevast kujunenud justkui koosolemise aeg – kohtumise paika ja aega ei muudeta! Teisalt jällegi oma talvevarude täiendamise koht.
Ei ole asja, mida Velise sügislaadalt ei leiaks. Absoluutselt kindlasti ei puudu istikud, köögiviljad ja muud aiasaadused, hoidised, meepurgid ega ka kõikvõimalikud juustusordid, liha, kala, pirukad ja maiused. Toiduainete kõrval leiab igaüks meelepärased mütsid, sallid, kindad, joped, jalanõud ja muu säärase algavaks külmahooajaks. Samuti on lettidel palju kauneid tikandeid, erksavärvilisi mänguasju, aga ka ainulaadset käsitööd. Sel korral paistsid silma ja jäid meelde ka väga toredad kodused veinitegijad.
Lapsed saavad laadal iga kord mekkida mõnusat masinajäätist, suhkruvatti või midagi muud pisut tavatumat, täiskasvanud aga soojendada konte kuuma seljankaga, koduste leibade ja karaskiga. Aastatega on kanda kinnitanud traditsioon viia läbi tordioksjon, kuhu tublid küpsetajad on oma kodus valmistatud hõrgutised enampakkumisele toonud.
Velise laada muudab aga eriliseks, olenemata ilmast, alati asukoht ise. Sügisilmad on värvinud puulehed juba punaseks ja kollaseks ning laadaplatsi vahetus läheduses paiknev jõeäärne kiigeplats pakub iga kord rahustavat silmailu. Jah, ilma vihmata oleks nautida ja kulgeda olnud mõnusam, aga vähemasti kõrvalt vaadates näis, et ega see sabin pannud kedagi eriliselt kiirustama ka.
